Eesti elanikkond on osutunud üllatavalt resistentseks vaenulikule propagandale, ütles peaminister Taavi Rõivas, vastates Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) liikmete arupärimisele psühholoogilise kaitse kohta.
Rõivas: Eesti elanikkond on üllatavalt resistentne vaenulikule propagandale (25)
11. aprill 2016, 19:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rõivase hinnangul on Eesti elanikkond enamikus osutunud üllatavalt resistentseks vaenulikule propagandale. Peaminister vastas küsimusele, kuidas kavatseb valitsus reageerida propagandakanal Sputniku potentsiaalsele vaenutegevusele, et propaganda kõige tõhusam vastumürk on vaba meedia.
Valitsus jälgib Sputniku tegevust
Rõivas ütles, et Eesti valitsusasutused ei käsitle Sputnikut ajakirjandusliku organisatsioonina ega vaba ajakirjanduse väljendusena, Eesti ametiasutused ei käsitle Sputniku päringuid ajakirjanduslike teemapüstitustena, aga valitsuse reageering tuleneb üldistest Eesti avatuse ja sõnavabaduse väärtustest.
«Me ei keela nende tegevust seni, kui nad ei riku Eesti seadusi, aga me jälgime nende tegevust ja kui sellest peaks ilmnema vastuolu Eestis kehtivate seadustega või ka sõnavabaduse kuritarvitamist, on oodata pädevate ametkondade reageerimist,» ütles Rõivas.
Tema sõnul on Eesti vastus Venemaalt lähtuvatele propagandarünnakutele sarnane NATO ja Euroopa Liidu strateegilise kommunikatsiooni strateegiatega. «See tähendab eelkõige, et me ei loobu enda avatuse ja sõnavabaduse väärtustest,» ütles Rõivas.
Strateegilise kommunikatsiooni neli suunda
Ta tutvustas strateegia nelja suunda, millest esimene on teadlikkus olukorrast. «Monitoorime vaenulikku propagandat ja paljastame selle mehhanismi ühiskonnale. Sinna alla kuulub ka kriitilise mõtlemise arendamine koolihariduses,» selgitas Rõivas.
Teise suunana tõi peaminister välja alternatiivide loomise ehk mitmekesise meediaruumi. «Eestis peab olema alternatiivset infot propaganda pakutule. Peame vältima, et meie inimesed oleksid ainult ühe infoallika mõjuväljas, selle näiteks on ETV+ käivitamine ja jätkuv arendamine,» ütles Rõivas.
Kolmandaks komponendiks on proaktiivsus. «Peame alati esitama oma seisukoha proaktiivselt ja kui vaja, siis seda ka kordama. Eelkõige tähendab see nii tehnilist kui ka inimressursipõhist valmisolekut vastata kõrgendatud infonõudlusele kriiside olukorras,» märkis Rõivas.
Neljandaks suunaks on regulatsioonide ajaga kaasaskäimine. «Eesti peab jätkuvalt tegelema oma seaduste ajakohastamisega väga kiiresti muutuvas meediatehnoloogia maailmas,» ütles Rõivas strateegia sisu tutvustamisel.
Küsimusele, kas psühholoogilise kaitse üheks meetmeks peab valitsus Eesti rahvusliku opositsiooni sildistamist ja Kremli poliitikaga sidumist, vastas Rõivas, et võitlus opositsiooniga ei ole psühholoogilise kaitse meetmeks. «Psühholoogilise kaitse roll on aga osutada sarnasustele Kremli ja Eesti mõnede poliitiliste jõudude seisukohtades – võõrahirmu toitmine äärmuskonservatismi sildi all on ühemõtteliselt Kremli huvides,» ütles Rõivas.
Rõivas: EKRE patriotism on näiline
«Killustunud Euroopa ja Euroopa piiril üksi seisev Eesti ühemõtteliselt Kremli huvides, isegi kui see eesmärk looritatakse keele, kultuuri, traditsioonide ja iseotsustamise õiguse eest seismisega,» rääkis Rõivas.
Tema sõnul on EKRE juhid öelnud, et Eesti peaks Euroopa Liidust välja astuma, et Eestit ähvardab massimmigratsioon, et Venemaa piirilepingu ratifitseerimise takistamine on nende suur pingutus ning et selle tulemusena on võimalik viia suhted Venemaaga hoopis teistele ja konstruktiivsematele sõbralikumatele alustele. «EKRE väljaöeldu põhjal saab öelda, et nende sõnumid sarnanevad vägagi Kremli jutu punktidega ja see nn patriotism on ainult väga näiline. Ja ma pean loomulikult vajalikuks sellele ka tähelepanu juhtida,» ütles Rõivas.
Vabaerakonna saadik Andres Ammas lisas, et tema hinnangul murendavad Eesti Vabariigi psühholoogilist kaitsemüüri täpselt võrdsel määral nii Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikmete arupärimised kui kahjuks ka peaministri vastused neile.
Peaminister vastas esmaspäeval riigikogu liikmete Martin Helme, Jaak Madisoni, Henn Põlluaasa, Mart Helme, Uno Kaskpeiti, Raivo Põldaru ja Arno Silla 23. veebruaril esitatud arupärimisele Eesti psühholoogilise kaitse kohta. Arupärijad soovisid teada, milline on valitsuse psühholoogilise kaitse strateegia Venemaalt lähtuvate propagandarünnakute vastu.