Olulisemad tähelepanekud kapo aastaraamatus (14)

Tiina Kaukvere
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
  • Äärmuslus Eestis on vähese toetajaskonnaga.
  • Venemaa püüab aina leida võimalusi Eesti ühiskonna pingestamiseks.
  • Pagulasi hirmu õhutamiseks kasutavad populistid lõhestavad ühiskonda.
  • Terrorismioht Eestis on väike, kuid järjest reaalsem.

2015. aasta kaitsepolitsei aastaraamatus avaldatakse muret, et kriitika Venemaa pihta on asendumas hirmuga pagulaste ees. «Venemaa agressiooni taustal on Euroopa Liidu nõrgenemine meie riigi julgeolekule palju ohtlikum kui Eestisse ümber asuvad pagulased,» kirjutab peadirektor Arnold Sinisalu raamatu eessõnas.

Pagulastega hirmutavatele rahvuspopulistidele on Vene propaganda hea liitlane

Kaitsepolitsei hinnangul on Eestis pagulasteema põhiprobleemiks teadmatusest tulenev hirm, mis on loonud viljaka pinnase ärevuse, pingete ja agressiivsuse kasvuks ühiskonnas.

Kapo rõhutab, et maailma muserdavate arengute taustal on terrorismioht Eestis jätkuvalt madal, ehkki vähem kaitstud ollakse üksiküritajate eest.

Pagulasvastaste meeleavaldus Toompeal. Foto:
Pagulasvastaste meeleavaldus Toompeal. Foto: Foto: Eero Vabamägi

Küll aga valmistab probleeme see, et Venemaa eriteenistused püüavad järjekindlalt leida või luua võimalusi Eesti ühiskonna pingestamiseks.

«Ühiskondlikke pingeid oma huvides ära kasutav populism kahjustab omakorda ühiskonna turvalisust, aga ka rahvusvahelist stabiilsust lõhestades ELi,» kirjutatakse kaitsepolitsei aastaraamatus.

Pagulasvoogu hirmu õhutamiseks ära kasutavad rahvuspopulistid on kapo hinnangul meelestatud euroopaliku, liberaalse ja salliva maailmavaate, aga ka Euroopa Liidu, USA ja NATO vastaselt. Seega on Vene propaganda neile paradoksaalselt sobiv infoallikas ja «liitlane».

Küsimuse peale, kas populistid ka ise tajuvad seda, et nad on Vene propaganda jaoks kasulik tööriist, vastas tänasel pressikonverentsil kapo peadirektor Arnold Sinisalu, et paljud tajuvad, aga mõned ilmselt mitte.

«Kasulikke idioote on alati olnud ja mõned inimesed lasevad end kahjuks ära kasutada,» ütles Sinisalu, kes selgitas, et Eestisse saabub igal aastal tuhandeid inimesi, kellest osa on uusimmigrandid. Suurem osa sulandub ühiskonda hästi ja see ei ole mingit ohtu põhjustanud. «Miks me peame nüüd arvama, et on selline oht, mis meie iseolemist ja avalikku korda ja turvalisust ohustab?» küsis Sinisalu.

«Ma ei tunne ennast väga puudutatuna sellest, mis seal kirjas on,» lausus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) aseesimees Martin Helme: «Mulle küll sellist muljet ei jäänud, et meie erakonnast seal juttu oleks olnud. Kui Odini sõduritest jutt käib, siis sellel ei ole ju meiega mingit pistmist või Rahva Ühtsuse Erakonnal (RÜE) ei ole ka meiega mingit pistmist.»

Ometi kutsus EKRE koos RÜEga mullu 14. oktoobril inimesi Tallinnas toimunud pagulasvastaste meeleavaldusele, kus tegi reportaaži ka Vene telekanal. Kapo andmetel oli Kristiina Ojuland telekanalile oluline allikas.

Pagulasvastaste tõrvikrongkäik. Foto: Eero Vabamägi
Pagulasvastaste tõrvikrongkäik. Foto: Eero Vabamägi Foto: Liis Treimann

Ojuland ütles Postimehele, et annab «rahvusvahelistele kanalitele ka edaspidi intervjuusid». «Räägin olukorrast Eestis tõtt, täpselt sama juttu olenemata kanalist,» lisas Ojuland, kes peab kapo süüdistusi lapsikuks. «Ma olen Kremli jaoks persona non grata, mitte nende propagandatoru.»

Helme nentis, et kahtlemata on tõsi, et igasugune Eesti ja ka Euroopa lõhestamine on Venemaa praeguse võimu huvides, kuid lõhestajateks ei ole tema hinnangul mitte rahvuslased, vaid võimul olevad liberalistid ja vasakpoolsed.

Pikemalt loe siit.

Vene ajakirjanikud käisid Eestis propagandatööl

Peterburi 5. telekanal mullu novembris loomas arusaama tavalisest rassismist Eestis. Foto: väljavõte kapo aastaraamatust
Peterburi 5. telekanal mullu novembris loomas arusaama tavalisest rassismist Eestis. Foto: väljavõte kapo aastaraamatust Foto: repro kapo aastaraamatust

Mullu 13. oktoobril sisenes Eestisse Venemaa telekanali Rossija uudistesaate «Vesti» võttegrupp, kuhu kuulusid korrespondent Nikolai Vassiljev, kaameramees Sergei Ištšenko ja autojuht Aleksandr Fjodorov. Fjodorovile ja Vassiljevile oli vastavalt turismi ja äri eesmärgil viisa andnud Soome vabariik. Ištšenkol oli Leedu vabariigi väljastatud turistiviisa.

Võttegrupp sõitis aga Vao varjupaigataotlejate keskusesse, kus kapo kinnitusel sooviti tungivalt suhelda Süüriast pärit varjupaigataotlejatega. Lõpuks õnnestus vestelda pakistanlasega, kes teatas, et Eestis pagulasi ei sallita.

Kapole teadaolevalt oli Rossija võttegrupi eesmärk saada mõnelt Süüria põgenikult muuhulgas kinnitust, et Venemaa sõjaline sekkumine Süürias on põhjendatud terroristide rünnakute ja põgenikevoo peatamiseks. Ühestki teisest riigist pärit elanike vastu huvi ei tuntud (sh. Ukraina).

14. oktoobril toimus Tallinnas pagulasvastane meeleavaldus «Mehitatud piirivalve taastamine EV piiridel». Sellel osalema kutsus aktiivselt Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ja Rahva Ühtsuse Erakond (RÜE).

Kapo aastaraamatust selgub, et Rossija töötajad olid jälle kohal – filmisid toimuvat ja intervjueerisid osalejaid, korraldajaid. Ennekõike Kristiina Ojulandi.

Pagulasvastane tõrvikrongkäik. Foto:
Pagulasvastane tõrvikrongkäik. Foto: Foto: Liis Treimann

Vaost ja Toompealt saadi Venemaa propagandat toetavad sõnumid: pagulased (ja teised rahvused) ei ole Eestis teretulnud, Brüssel dikteerib Eesti elu ja otsuseid, Putini tegevus Süürias on õigustatud.

Kui Rossija meeskond hakkas 15. oktoobril Eestist lahkuma, pidas PPA töötajad nad kinni, sest nad olid valetanud viisataotlustes riigis viibimise eesmärkide kohta. Menetluse järel lubati neil lahkuda Venemaale. Viisad tühistati.

Rahapesu andmebüroo arestis Sputniku konto

Veel kirjutab kapo oma aastaraamatus, milliseid ponnistusi tuli teha, et käivitada Eestis propagandakanal Sputnik. Eelmisest aastast tegeleb Venemaa riiklik meediakompanii Rossija Segodnja Eestis esinduse ning Sputniku eesti- ja venekeelse portaali loomisega.

Mullu juulis võeti tööle Rossija Segodnja Eesti esinduse juht Jelena Tšerõševa ja septembris avati Tallinna Äripangas arvelduskonto. Viimase arestis rahapesu andmebüroo, kuna Rossija Segodnja peadirektorile Dmitri Kisseljovile ja temaga seotud ettevõtetele on kehtestatud ELi sanktsioonid seoses Ukraina-vastase tegevusega.

Kapo teada korraldati enamikule Sputniku Eesti toimetuse töötajatele Moskvas Rossija Segodnja peakorteris «erialane koolitus». Eranditult kõik Eestist värvatud Sputniku töötajad läbisid enne lepingute sõlmimist Rossija Segodnja taustakontrolli.

Internetiportaali avamist Eestis lükati aga korduvalt edasi. Eelkõige tingisid viivituse raskused ajakirjandusliku tegevuse jaoks piisava eesti keele oskusega ajakirjanike leidmisel ja paljude potentsiaalsete kandidaatide soovimatus naaberriigi propagandas osaleda.

Lõpuks käivitati portaal tänavu 24. veebruaril.

Millega tegelevad Kremli rahastatud MTÜd Eestis?

2012. aastal loodi Venemaal Välismaal Elavate Venemaa Kaasmaalaste Õiguskaitse- ja Toetusfond. Tänaseks on selgunud, et fondist said raha inimesed, kes toetasid Krimmi okupeerimist. Väärib märkimist, et paljud fondi töötajad on eriteenistuse taustaga.

Kapo hinnangul rahastab fond ka Eesti mittetulundusühingute tööd, mille ülesanne on koostada ülevaateid siin elavate vähemuste olukorrast. Sel viisil valminud raporteid kasutatakse Venemaa meedias ja avalikel üritustel.

Lisaks raportite koostamisele finantseeris Kremli rahastu MTÜ Inimõiguste Teabekeskus ja MTÜ Vene Kool Eestis esindajate osalemist OSCE konverentsil ja kohtumisel. Venemaal on huvi mittetulundusühingute vastu seetõttu, et Eestit kritiseerides on saab viidata «sõltumatute kolmandate osapoolte» tehtud raportitele.

Pikemalt loe siit.

Kaitsepolitsei avaldas oma pildid Kohvri vahetamisest Dresseni vastu

Kaitsepolitsei avaldas oma tänavuses aastaraamatus oma fotod sellest, kuidas Eestist röövitud kaitsepolitseinik Eston Kohver Eesti-Vene piiril riigireetur Aleksei Dresseni vastu välja vahetatakse.

Foto: väljavõte kapo aastaraamatust
Foto: väljavõte kapo aastaraamatust Foto: Kaitsepolitseiamet

Seni on meedias levinud juhtunust Vene poole avaldatud videokaadrid.

Kaitsepolitseinik Eston Kohver vahetati mullu 26. septembril Piusa jõe sillal välja riigireetur Aleksei Dresseni vastu.

FSB on asunud värbama «tavalisi» Eesti elanikke

Kaitsepolitsei aastaraamatus nenditakse, et tänavu on põhjust rääkida juhtumitest, kus Venemaa eriteenistused kallutavad inimesi salajasele ebaseaduslikule koostööle ja Eesti elanikud täidavad Venemaa eriteenistuse ülesandeid.

Kapo nendib, et varasemates aastaraamatutes on FSB Eesti-vastast tegevust kajastatud pigem seoses eriteenistuste huviga inimeste vastu, kes omavad juurdepääsu riigisaladustele, töötavad mõjukatel ametikohtadel.

Kapo peadirektor Arnold Sinisalu tõi välja, et FSB nö. värbamisobjektiks satuvad üha enam inimesed, kes on vanemad kui 43 aastat ja kes omal ajal võisid täisealisena kokku puutuda mingil viisil NSVLi eriteenistustega. Nemad satuvad järjest sagedamini eelkõige Venemaad külastades sealsete eriteenistuste värbamisobjektiks.

Mullu sai kohtulahendi kaks kaitsepolitsei menetletud kriminaalasja ning tänavu veebruaris veel üks kriminaalasi, milles kõigis oli kohtu all FSBga vabatahtlikule salajasele koostööle asunud Eesti elanik. Kapo tõi oma aastaraamatus välja süüdimõistetute pildid. Vaata ja loe lähemalt siit.

Foto:
Foto: Foto: Erik Prozes

Radikaalsuse ilmingud Eesti moslemikogukonnas sagenevad

Kaitsepolitsei aastaraamatus tuuakse välja, et ehkki moslemikogukond on üldiselt rahumeelne, siis sisemiselt ollakse rahulolematud. Eri huvirühmade vahel on pinged pigem süvenenud ja koondunud Tallinna Keevise tänava islamikeskusesse. Neid põhjustab keskuse juhtkonna läbipaistmatus ja väidetavalt omakasupüüdlik juhtimisstiil.

Mullu kevadel loodi uus sihtasutus Eesti Islami Keskus, mis võttis üle hoone halduse. Sellega ei olnud rahul aga senine keskuse juhtkond, kes tajus toimunut keskuse ülevõtmisena.

Mullu pälvisid Eesti moslemid enam tähelepanu ka meedias, kui mitmel korral kommenteerisid Eesti moslemiliidrid maailmas toimunud terroriakte ja põgenikega seotud küsimusi, hindab kapo.

Veel kommenteeriti näiteks naiste nägu katvate riideesemete keelustamise kavatsust, probleeme islamikeskuses, soovi ehitada Eestisse mošee, radikaalsuse ilminguid, Eesti endise elaniku Abdurrahman Sazanakovi tegevust Süürias ja esimest islamiterrorismi toetamise kriminaalmenetlust.

Kapo hinnangul kõnelesid moslemiliidrite kommentaarid pigem soovist ennast probleemidest distantseerida kui valmisolekust nendega tegeleda ning äärmuslike vaadetega isikud õigele teele juhatada.

Ajakirjanike küsimustele seoses Sazanakoviga ei soovitud esialgu vastata ning hiljem nenditi, et tegu oli isikuga, kes ei jäänud mitte millegi kahtlasega silma, kes oli tavaline moslemikogukonna liige, kirjutab kaitsepolitsei.

Radikaalsuse ilmingud Eesti moslemikogukonna liikmete seas kapo hinnangul sagenevad. See väljendub valdavalt terroriorganisatsioonide sümboolika näitamises. Seda õigustatakse kapo kinnitusel väidetega, et tegu ei ole terroriorganisatsioonide sümboolikaga, vaid sümboolikaga, mis seondub kõigest islami kui religiooniga ega ole seotud terrorismiga. Samas kasutavad selliseid sümboleid just terroriorganisatsioonid ja nende toetajad ning see omakorda hirmutab inimesi.

Terrorismi toetamises süüdimõistetud Roman Manko tegi kohtusaalist lahkudes vastuolulise žesti, tõstes üles oma nimetissõrme. Kui islamiusuliste jaoks tähistab see žest, et on olemas vaid üks Jumal – Allah –, siis äärmusrühmituse ISIS võitlejad demonstreerivad sel moel ka soovi hävitada kõik läänelik ning ihalust valitseda maailma. Foto:
Terrorismi toetamises süüdimõistetud Roman Manko tegi kohtusaalist lahkudes vastuolulise žesti, tõstes üles oma nimetissõrme. Kui islamiusuliste jaoks tähistab see žest, et on olemas vaid üks Jumal – Allah –, siis äärmusrühmituse ISIS võitlejad demonstreerivad sel moel ka soovi hävitada kõik läänelik ning ihalust valitseda maailma. Foto: Foto: Tairo Lutter

Kapo hinnangul üritatakse sellise tegevusega kompida ja nihutada ühiskonna ja õiguskaitseasutuste taluvuspiiri.

Loe pikemalt siit

Toobalile kriminaalkaristuse toonud võltsitud orderid

Foto: Liis Treimann
Foto: Liis Treimann Foto: Kaitsepolitseiamet

Kaitsepolitsei avaldas täna esitletud aastaraamatus Keskerakonna peasekretäri Priit Toobali esitatud võltsitud sissetulekuorderid.

Kaitsepolitsei avaldas aastaraamatus pildid Toobali esitatud kassa sissetuleku orderitest, millest ühel on näha, et tegemist on 8. veebruarist 2011 pärit annetusega väärtuses 2000 eurot. Ka on piltidelt näha kaht 2. oktoobrist 2010 pärinevat kassa sissetuleku orderit, millest ühel on märgitud 30 000-kroonine ja teisel 40 000-kroonine annetus.

Riigikohtu otsusega on kõik need dokumendid tunnistatud võltsinguteks.

Loe kogu kaitsepolitsei aastaraamatut täismahus siit.

Kommentaarid (14)
Copy
Tagasi üles