Vihje korruptsioonile Iraanis äratas prokuratuuri tähelepanu

Teherani linn.

FOTO: SCANPIX

Tänases Postimehe artiklis Eesti ettevõtte OÜ Revala ekspordijuhi tehtud märkused altkäemaksu küsimise kohta Iraanis äratasid ka riigiprokuratuuri tähelepanu, kes kriminaalmenetluse alustamiseks siiski alust ei leidnud.

Koos välisminister Marina Kaljurannaga Iraanis visiidil viibivasse äridelegatsiooni kuuluv piimal põhineva pulbrisegu eksportija OÜ Revala ekspordijuht Ebekal Härma ütles Postimehe artiklis, et Iraani puhul on ettevõte juba arvestanud korruptsioonikuludega.

«Me oleme sellest teadlikud, et on legaalsed maksud, mis tuleb ära maksta, ja siis see teine osa. Praegu pole mul selge, kui suur see teine osa on. Oluline on leida tulevased partnerid, kes saavad vähema teise poole rahaga hakkama ja teavad neid inimesi konkreetselt, kellele on mõttekas maksta,» möönis ta.

Hiljem Härma parandas end ja kinnitas, et nende firma järgib seadust nii Eestis kui välisriigis tegutsedes ning nad ei kavatse kellelegi seadusevastaselt meelehead pakkuda.

Juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus kinnitas, et ettevõtte esindajat, kes paneb korruptsioonikuriteo toime isegi välisriigis, on võimalik ka Eestis vastutusele võtta. «Samas tuleb möönda, et tänases Postimehes avaldatud artiklis ei viita ettevõtja juba toime pandud teole, vaid võimalusele seda toime panna,» selgitas ta.

«Kuigi kriminaalmenetluse alustamiseks tänane kirjatükk alust ei anna, on teisalt selge, et sellised väljaütlemised ühele ausale ettevõtjale au ei tee. Kuna õiguskaitseasutuste ülesanne ei ole üksnes kuritegusid uurida, vaid neid ka võimalusel ära hoida, võtavad keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo politseinikud ettevõtte esindajaga ühendust ning selgitavad potentsiaalsete tegude tagajärgi,» lisas Evestus.

Ühing Korruptsioonivaba Eesti mõistis üheselt hukka taolised ettevõtja tehtavad ühemõttelised avaldused korruptsioonikuritegude toimepanemise kavatsuse kohta välisriikides.

«Selline hoiak kinnitab paraku kohati ettevõtjate seas levivat hoiakut, et ekspordiedu saavutamise nimel on lubatav välismaal kasutada ka ebaseaduslikke võtteid,» nentis Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Erkka Jaakkola.

«Hea, et antud ettevõtte esindaja on hiljem oma väljaütlemist silunud, rõhutades, et ta pigem kirjeldas Iraanis äritegemise olukorda,» lisas Jaakkola.

Ühing soovib tuletada ettevõtjatele meelde, et Eesti karistusseadustik kehtib ka väljaspool Eesti territooriumi toimepandud korruptsioonikuriteo kohta, kui selle teo on toime pannud või selles on osalenud Eesti kodanik, Eesti ametiisik või Eestis registreeritud juriidiline isik ning seda olenemata sellest, kas tegu on korruptsioonina teise riigi seaduste kohaselt karistatav.

Seega isegi juhul, kui näiteks Iraanis ei oleks väikeste rahasummade ametiisikutele maksmine karistatav, tuleks Eestis sellise tegevuse uurimiseks algatada kriminaalmenetlus.

«Riik ei peaks n-ö korruptsiooni eksporti soodustama. Ühing Korruptsioonivaba Eesti ootaks ka välisministeeriumi seisukohta, kuidas ametliku riigivisiidi delegatsiooni kuuluva ettevõtja poolt selliste väljaütlemiste tegemine läheb kokku riigivisiidi eesmärgi ja riikidevahelise suhtluse põhimõtetega,» lisas Jaakkola.

Välisministeerium rääkis ettevõtjaga

Välisministeerium teatas kommentaariks, et artiklis tsiteeritud ettevõtja ütles välisministeeriumile, et püüdis ajakirjanikule edasi anda kohapealt kuuldut ning et ettevõttel ei ole kavas kellelegi seadusevastaselt meelehead pakkuda.

«Eesti riik eeldab ettevõtjatelt käitumist seaduste järgi nii kodus kui välismaal. Välisministeeriumi soovitus on igal juhul vältida äri, mis ei teostu muidu, kui sellele korruptiivselt kaasa aidatakse,» kinnitas välisministeeriumi pressiesindaja Mariann Sudakov.

Välisministeerium tuletab kõigile ettevõtjatele meelde, et altkäemaksu andmine on karistusseadustiku järgi kuritegu. 

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles