Kui midagi oluliselt ei muutu, ootab Eesti rahvastikku tõesti vaikne hääbumine, samas oleks väga vale seda olukorda tõlgendada marunatsionalistlikult või ühekülgselt, leiab ühiskonnateadlane Mare Ainsaar.
Teadlane: rahvastiku hääbumist ei tasu käsitleda ühekülgselt (11)
14. aprill 2016, 12:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Ülikooli õppejõud, psühholoog Avo-Rein Tereping kirjutas Postimehes, et Eestis on rahvastikukriis, mida paljud valitsusametnikud kuni ministriteni on siiani vältinud. Tema hinnangul vajaks Eesti rahvastiku vaiksest hääbumisest hoidumiseks süstemaatilisi tegevusi.
Ühiskonnateadlane Mare Ainsaar Tartu Ülikoolist oli Terepingi hinnanguga nõus: «Tõepoolest, kõik usaldusväärsed rahvastiku prognoosid näitavad, et juhul kui midagi oluliselt ei muutu, ootab Eesti rahvastikku vaikne hääbumine.»
«Globaalses vaates ei olekski see probleem, sest maailmas on rahvast ju palju, aga kultuuride ja keelte mitmekesisuse seisukohast oleks eesti kadumine kaotus. Esialgu toimub see muidugi suhteliselt vaikselt ja tasaselt, aga mida vähemaks seda kultuuriruumi jääb kasutajate mõttes, seda kallimaks muutub selle taastoomine ja ülevalpidamine,» nentis Ainsaar.
«Samas oleks väga vale seda olukorda tõlgendada marunatsionalistlikult või ühekülgselt, sest tänapäeva edukas strateegia tähendab nii oma rahvus(t)e hoidmist kui globaalselt inimeseks olemist. Tuleb olla lihtsalt korraga rohkem,» leidis teadlane.
Tereping kirjutas, et praeguste trendide jätkudes (summaarne sündimuskordaja 1,64) on järgmiseks sajandivahetuseks eesti keele ja kultuuri edasikandjaid vaid veidi üle 780 000. «Välja käidud number suurusjärgu poolest on õige,» ütles Ainsaar kuid osutas, et Tereping vihjab eelkõige rahvuse poolest eestlaste arvule. «Kogu rahvastik Eestimaal on muidugi suurem. Parim prognoos, mida soovitaks avalikult kasutada, on Eesti statistikaameti prognoos. See ei anna küll eraldi ei eestlaste ega eestikeelsete ega -meelsete arvu, aga vastava osatähtsuse saab ise siis välja arvutada.»
«Seega eesti keele tuleviku seisukohast on kindlasti oluline ka, kui paljud eestimaalased tegelikult eesti meele ja keele omandavad,» märkis Ainsaar.
Tema hinnangul tuleb Eesti rahva püsimiseks teha kõiki asju korraga: «Toetada sündimust, pikendada eluiga ja soosida sisserännet mahus, millega Eesti suudab toime tulla.»