Trahvi suurus palgast sõltuvaks – kas rahvasaadikute arvates on ideel jumet? (4)

Helen Mihelson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Reuters/ScanPix

Postimees uuris parlamendierakondadelt, mida arvavad nad ideest siduda raske väärteo eest määratav trahv õigusrikkuja sissetulekuga.

Kui justiitsminister Urmas Reinsalu (IRL) tutvustas aprilli algul riigikogu õiguskomisjonile trahvipoliitikat eesootavaid muudatusi, rääkis ta ühe võimaliku variandina just võimalusest siduda raskete väärtegude eest mõistetav trahv seaduserikkuja sissetulekuga. 

Täna on kogu asi veel varases staadiumis ehk ministeerium alles analüüsib võimalust. Seetõttu ei ole ka ükski parlamendierakond veel konkreetset seisukohta kujundanud.

Muudatuse eest on seni kõige häälekamalt seisnud sotsaaldemokraadid. Nii ütles riigikogu sotside fraktsiooni juht Andres Anvelt jaanuaris riigikogu ees, et on suur vahe, kas 300-eurone trahv tuleb ära maksta madalapalgalisel üksikemal, kümmet keskmist palka teenival firmajuhil või siis dividendimiljonäril.

«Viimased ei pane sellist summat ehk tähelegi, tühja rahakotiga inimesele võib aga trahvi tasumine osutuda ületamatuks raskuseks. Ka ei saa täna rääkida karistuse õiglusest, sest trahvi mõju eri sissetulekutega inimestele on väga erinev,» rääkis Anvelt toona. Tema mõtteid on ajakirjanduse vahendusel jaganud ka erakonnakaaslane ja õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof.

Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Valdo Randpere ei kiirusta mõtet kindlasti maha laitma. «See on läbirääkimiste koht, aga ma arvan, et me jõuame selles kokkuleppele,» ütles ta Postimehele.

Sealjuures rõhutas ta, et trahve saaks siduda vaid raskete väärtegude puhul, kõigi väärtegude puhul oleks see liialt ajamahukas.

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsiooni esimees Priit Sibul arvab, et uute ideedega ei tasu kiirustada. Eilne trahvieelnõu hääletuski näitab tema hinnangul, et kõigepealt tuleks aeg maha võtta ja rahulikult sisse-välja hingata.

Nii Randpere kui Sibul toetavad aga ideed, mille kohaselt ootab osa väärteokaristuste asemel patustajaid hoopis kiire hoiatustrahv. «Esimeses järgus võiks tegeleda hoopis alumise otsaga ehk lihtsamate karistuste muutmisega hoiatustrahvideks,» leidis Sibul.

Mis aga puudutab raskete väärkuritegude eest määratud trahvide sidumist sissetulekuga, on Sibul seisukohal, et mõte on kaalumist väärt. Küsimus on tema hinnangul ennekõike selles, milliste karistuste puhul saaks trahve sissetulekuga siduda.

«Ma arvan, et purjus peaga sõitmine ja teiste elude ohtu seadmine võiks minu arusaamise järgi küll sinna kategooriasse kuuluda. Karistus peab olema mõjus ja üks võimalus selle mõjusaks saamiseks on kindlasti läbi sissetuleku,» rääkis Sibul.

Ehkki nagu teisedki, ei ole ka Keskerakond veel kindlat seisukohta kujundanud, on keskfraktsiooni esimees Kadri Simson arvamusel, et ideel on igal juhul jumet. «Trahv peab olema eelkõige hoiatav, aga raskete väärtegude puhul peab see olema ka mõjus,» ütles Simson.

Ta rõhutas, et on ilmselge, et täna on eestlaste sissetulekud väga erinevad. «Inimesele, kes teenib miinimumpalka on mõjuv märksa väiksem trahv kui sellele, kes teenib tuhandeid eurosid.»

Vabaerakonna fraktsiooni esimees Andres Herkel on skeptiline eelpool öeldud mõtte osas, mille kohaselt mõjuks suurem trahv rikkale inimesele rohkem. Mis aga puudutab diskussiooni antud küsimuses, siis selleks on Vabaerakonna saadikud Herkeli sõnul kindlasti avatud.

«See on mõeldav, aga eeldab läbirääkimisi,» ütles ta. Küll aga tuleb selliste asjade puhul tema hinnangul tõsiselt analüüsida seda, et administratiivne pool ei läheks liiga keeruliseks.

Erinevalt teistest on EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme täna arvamusel, et trahvi sidumine sissetulekuga ei ole nii mõjus, nagu loodetakse. «See, mis mõjub, on karistuse vältimatus ja see, et karmimad karistused tulevad siis, kui rikkumised on korduvad,» arvas ta. Seetõttu ootab Helme, et väidet, nagu suurem trahv oleks rikkamale inimesele mõjusam, ka empiiriliselt tõestataks.

«See on sisuliselt sotsialism,» ütles ta trahvide ja palga sidumise idee kohta. «Kui rikkumine on kõigi jaoks samasugune, peaks ka karistus kõigi jaoks samasugune olema.»

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles