Lesbose saarel viibiv politsei ja piirivalveameti (PPA) peadirektor Elmar Vaher ütles, et seni on immigrantide väljasaatmised Kreekast Türki toimunud rahumeelselt ja sundi pole tulnud rakendada, ent keerulisemad operatsioonid on alles ees.
Elmar Vaher Kreekast: keerulisemad tagasisaatmised Türki seisavad ees
14. aprill 2016, 20:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaheri sõnul on olukord Lesbose saarel praegu rändevoo osas normaliseerunud. «Kui siin saarel ringi vaadata, siis ei tunnetagi, et kriis oleks. Tõsi on, et see tagasisaatmise otsus on siiapoole liikumist tugevalt pidurdanud,» ütles peadirektor ja lisas, et uued rännuteed on liikunud Liibüa ja Itaalia suunas.
«Neli meie dokumendieksperti võtsid täna hommikul Moira põgenikelaagrisse, kus paikneb umbes 1000 inimest, saabunud 62-lt põgenikult sõrmejälgi. Nagu minu kolleegid tabavalt ütlesid, siis kui buss veereb sisse ainult 62 põgenikuga, on see sensatsioon, sest varasemate massidega võrreldes ei liigu enam nii palju põgenikke siiapoole,» rääkis ta.
Vaheri sõnul joonistub saarele jõudnute seas välja kolm inimeste rühma. Esmalt on põgenike seas hulk inimesi, kelle jaoks selline rändamine on eluviis. Nad liiguvad massiga kaasa ja laagrielu on neile normaalsus.
Siis on inimesed, kes on sõjapõgenike lainet ära kasutanud ja otsivad majanduslikult paremat elu. Nende väljasaatmisega Estpol3 Vaheri selgitusel tegelebki. Kolmas grupp on abivajajad, kes peavad saama Euroopas kaitse ja nemad selgitatakse välja varjupaigamenetlusega.
Esimesed kaks tagasisaatmise operatsiooni, mille käigus viidi Türki 350 immigranti, on Vaheri sõnul toimunud väga inimlikult. «See on hästi rahulik operatsioon. Meie politseinikud ei kanna näiteks tavalist politseivormi. See on üks meede, et läbirääkimiste abil suunata nad bussile, viia laeva peale ja sõita Türgi randa, et nad üle anda. Kui esimesel korral kasutati käevitsasid, siis viimasel korral sunnimeedet enam ei kasutatud,» kirjeldas ta.
«Me peame mõistma, et me viime nad tegelikult tagasi sinna, kust nad tulid. Nende unistus jõuda Euroopasse on saanud siin lõpu, seega võib tulla ka pingelisemaid tagasisaatmisi,» lisas Vaher.
PPA peadirektor rõhutas, et tagasisaatmine ei ole repressiivne meetod, tagasisaadetavaid on seni leitud vaid veenmisjõul. Kuid väljasaatmised ei ole veel täies ulatuses käivitunud.
«Kõige keerukamad tagasisaatmised alles tulevad. Täna oleme viinud inimesi, kes on põhimõtteliselt läinud vabatahtlikult. Nad on maksnud raha, umbes 750-1000 eurot, et siia tulla, nüüd on neil raha otsas ja nad on aru saanud, et neid ei oodata siia. Aga on selge, et mida aeg edasi, seda vähemaks vabatahtlikke lahkujaid jääb. See raskem sihtgrupp alles tekib,» tõdes Vaher.
Kohalike ametkondade hinnangul pole põgenikelaagrid kaasa toonud suurt muutust kuritegevuses, kuigi kohalikul politseil on tegemist küll rohkem. «Kõige enam mõjutavad laagrid kohalikku keskkonda ja pilt, mis ajutistest peatuspaikadest maha jääb, on kole. Näiteks võetakse maha kümneid aastaid kasvanud oliivipuid, mida lihtsalt küttematerjalina kasutatakse,» ütles Vaher.
Riik ja erinevad organisatsioonid pingutavad selle nimel, et laagrites oleks tagatud esmased elutingimused – elekter, pesemisvõimalus jne. See on Vaheri hinnangul oluline, et rahulolematusest tingitud korratusi ära hoida.
Praegu viibib Lesbose saarel Frontexi raames kokku 300 politseinikku, neist umbes kümnendik eestlased. Meie meeskond on kohal olnud poolteist nädalat ja operatsioon kestab kuu aega. See, kas missiooniga jätkatakse, pole veel teada.