Ettevõtja ja poliitik Marek Strandberg kirjutab ökoportaalis Kodasema.com, et uutes koolimajades on klassiruumide ventilatsioon sedavõrd kehv, et takistab mõtlemisvõimet.
Strandberg: klassiruumide kehv ventilatsioon pärsib mõtlemisvõimet (1)
17. aprill 2016, 19:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Riigihangetega koolimajade renoveerimine on teinud neist soojapidavamad, aga paraku umbsed kastid. Soodsama pakkumise tegija on pannud õpilased ja õpetajad ülimalt ebasoodsasse seisu. Korralik ventilatsioon on teadagi kallis ja raha lugev omavalitsus on hinnanud ilmselt rohkem viimistluse ilu kui muud,» kirjutab Strandberg.
Tema hinnangul tõuseb süsihappegaasi (CO2) tase juba koolitunni algusosas 3000-4000 molekulini ühe miljoni õhumolekuli kohta (ppm). «2500 juures kaotab inimene strateegilise mõtlemisvõime ja initsiatiivikuse. Nii õpilased kui õpetajad,» selgitab Strandberg.
«Ma olen pikka aega imestanud, et miks hoitakse eemale ühest olulisest uurimusest koolides ja nimelt sellest, et kuidas õpilaste õpitulemused – aga ennekõike nende endi rahulolu kooli ja õppetööga – on seotud ruumi sisekliimaga. Pole harv, kui õpilased kurdavad, et koolis on igav ja ei jõua üldse nagu õppida ja palju, millest koolis juttu pole justkui huvitavgi,» kirjutab Strandberg.
«Kõigel sellel võib olla aga üsna lihtne põhjus. 2014 aastal uuris terviseamet renoveeritud ja renoveerimata koolimajades süsihappegaasi sisaldust õhus,» kirjutab Strandberg. «Keskmistatud süsihappegaasi koguseid hinnates tuvastati, et renoveeritud koolhoonetes on keskmine CO2 tase pea 1000 ppm ja neis renoveerimata majades, kus tuul akende vahelt sisse tungib, vaid 770 ppm.»
«Koolis arusaadavalt ei õpita nii-öelda keskmises CO2 tasemes, vaid seda tehakse klassiruumides, ning palju kohutavam pilt joonistub, kui mõõdeti, mis toimub klassiruumides tundide ajal. Umbses klassiruumis hingavad õpilased õhu lämmatavalt paksuks juba esimeste minutite jooksul. CO2 sisaldus tõuseb 3000-4000 ppm-ini,» kirjutab Strandberg ning viitab 2012. aastal avaldatud USA teadlaste Mark Mendelli ja William Fiski uurimusele, mille järgi halvab 2500 ppm süsihappegaasi sisaldus nii inimeste strateegilise mõtlemise kui ka intsiatiivikuse.
Strandbergi sõnul laieneb probleem ka valitsusasutustesse ja riigikogusse. «Poliitveteranina võin kinnitada, et muinsuskaitseliselt umbsena hoitud riigikogu hoone selle ventilatsiooniga ei kannata tõepoolest mingit kriitikat ning mu enda mõõdetult küündis näiteks majanduskomsjoni koosolekuruumi CO2 tase pool tundi pärast koosoleku algust 3400 ppm-ini,» kirjutab Strandberg mobiilset passiivmaja propageerivas portaalis Kodasema.