Saksamaa sise- ja välisluureteenistuse arvates võis USA Riikliku Julgeolekuagentuuri (NSA) ulatusliku andmekogumise paljastaja Edward Snowden tegelikult olla Venemaa võimude agent.
Saksa luureteenistused: Edward Snowden võis tegutseda Venemaa agendina
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
18. aprill 2016, 09:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saksa välisluureteenistuse (Bundesnachrichtendienst - BND) juht Gerhard Schindler teatas, et Snowden avalikustas materjalid mis käisid nii sakslaste, prantslaste, ameeriklaste NSA kui ka Briti valitsusside peakorteri GCHQ kohta, kuid mitte Venemaa või Hiina kohta, edastab The Local.
«See leke pidi lööma kiilu Lääne-Euroopa ja USA luurekoostöö vahele ning see oleks olnud esimene selline alates Teisest maailmasõjast,» lisas Saksamaa sisejulgeolekuteenistuse (Bundesamt für Verfassungsschutz) juht Hans-Georg Maaßen.
Snowdeni andmeleke pani keerulisse olukorda lisaks ameeriklaste NSAle ka Saksamaa julgeolekuteenistused.
Saksamaa parlamendikomitee uuris pikka aega NSA tegevust Saksamaal ja neil oli teada, et BND tegi ameeriklastega koostööd.
Uuring paljastas, et näiteks 2015. aastal luurasid BND agendid Saksamaal ja liitlasriikides mitmete firmade, tuntud ärimeeste ja – naiste ning poliitikute järele, tehes seda eelkõige USA NSA nõudmisel.
Saksa luurejuhtide aravates oli Snowdeni paljastatud info ühekülgne ning see tekitas tõenäoliselt Vene võimudele ja teistele vähem edumeelsete riikide juhtidele meelehärmi.
«See on huvitav fakt, et NSA kohta käivate paljastuste seas ei olnud sõnagi Venemaa ega Hiina kohta. Venemaa kasutas olukorda enda huvides ja levitas enda suhtes kaitsepropagandat, kuid valepropagandat nii Saksamaa kui USA kohta,» lisas Maaßen.
Saksamaa sisejulgeolekuteenistuse juhi andmetel tegid Vene spioonid katseid saada Saksa riigi siseinfot nii rahvasaadikute abide kui poliitiliste institutsioonide abil, kuid ka ise infiltreeruda parlamenti Bundestagi.
Bundestagi arvutisüsteemi rünnati möödunud aastal, mille tõttu tuli Saksa valitsusel kulutada miljoneid eurosid selle taasülesehitamiseks ja kindalamaks muutmiseks.
Andmelekitaja Snowden on alates 2013. aastast redutanud Venemaal Moskvas ning ta kardab USAsse naasta, kuna seal võidakse ta spionaažis süüdistatuna anda kohtu alla ja saada eluaegse vanglakaristuse.
Kriitikute sõnul kahjustasid Snowdeni paljastused lääneriikide ühist terrorismivastast võitlust ja mitmete riikide luuretööd, seades ka inimelusid ohtu.
Snowdeni toetajate arvates tegi endine luureanalüütik õigesti, et talle teada olnu avalikustas, kuna demokraatlike riikide kodanikel oli õigus teada, et nende põhilisi inimõigusi rikuti, kuna nende telefone kuulati pealt ja arvutikasutamist jälgiti.