30. aprillini ootame varjupaigast, hoiukodust või mõnest muust organisatsioonist võetud loomade lugusid. Meile kirjutas Kristiina Tänav, kellel pajatada südamlik lugu sellest, kuidas ta kohtus Villi ja Valluga.
Varjupaigast võetud loom: Villi ja Vallu lugu
20. aprill 2016, 09:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2015. aastal otsustasime elukaaslasega, et tahame võtta endale kassipoja. Vaadates MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu Facebooki lehele, silmasime kassipoeg Villit. Võtsime ühendust turvakoduga ja leppisime kokku kohtumise, et Villit vaatama minna.
Kohale jõudes ootasid meid kassiema koos kahe kasspojaga – Villi ja Valluga. Villi tuli sülle ja nurrus, tagasihoidlikum vend Vallu hoidis ema lähedale. Saades turvakodu töötajalt info, et poegade ema läheb lähipäevil oma uude koju ja Vallu jääb päris üksi, kui vend Villi uude koju läheb, otsustasime Vallule hoiukodu pakkuda seni, kuni Vallu leiab endale kodu.
Koju jõudes hakkas Villi uut kohta kohe uudistama, Vallu hoidis tugevalt venna ligi. Nähes Villit ja Vallut koos mängimas, üksteist pesemas ja külg-külje kõrval magamas, teadsime, et vennad on lahutamatud ja võitnud meie mõlema südamed. Teatasime turvakodule, et algselt plaanitud hoiukodust saab ka Vallu päris kodu.
Villi ja Vallu on iseloomult erinevad. Villi on väga uudishimulik, talle meeldib kõik uus. Tema kohta kehtib ütlus: pea ees tundmatusse. Käitumises meenutab tihtipeale koera - ta uriseb ja kaevab maasse auke nagu koer. Seltsib uute inimestega, mängib suurima heameelega koertega ja uudistab kõiki uusi esemeid. Villile meeldivad väga multifilmid – ta istub vaibal teleka ees ja vaatab ennastunustavalt animafilme.
Vallu ohutunne on suurem kui Villil. Kui tuleb külla keegi, keda Vallu varem näinud ei ole, läheb ta diivani alla. Ta võib seal olla tunde, enne, kui välja tuleb. Kui tulebki välja, siis tavaliselt sülle, otsides justkui turvalist paika, kuhu peitu pugeda. Vallu on ka uudishimulik, kuid jälgib "mängu" esialgu kaugemalt. Uued olukorrad ja esemed vajavad mõningast piidlemist, et veenduda nende ohutuses. Vallule meeldib meile tagasi tuua eemale visatud mänguasja.
Mõlemad armastavad vett juua kraanist ja kutse peale meile püsti seistes sülle hüpata. Ja tühjad kastid - neid ei ole kunagi liiga palju - head peidukohad ja pesad, kus uinakut teha. Villi ja Vallu, kaks lumepalli, on meie mängukaaslased, kaisuloomad, äratuskellad.