Kelam: EL ei tohi jääda Mägi-Karabahhi kriisi pealtvaatajaks

Martakerti hävitatud linn Mägi-Karabahhis

FOTO: SCANPIX

Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam rõhutas parlamendi julgeolekukomisjoni istungil, et Euroopa Liit ei tohi jääda Mägi-Karabahhi kriisi passiivseks pealtvaatajaks.

Euroopa Parlamendi julgeoleku ja kaitse allkomisjon arutas kolmapäeval teravnenud olukorda Mägi-Karabahhis, komisjoni kuuluv Euroopa Rahvapartei fraktsiooni asekoordinaator Tunne Kelam sõnas, et on lühinägelik alahinnata taas puhkenud konflikti ohtlikkust ja selle võimalikku piirkondlikku levimist.

«Mitme eksperdi hinnangul on tegemist kriisi uue faasiga ning senine olukord on tagasipöördumatult muutunud,» ütles Kelam oma pressiesindaja vahendusel. "Väljakuulutatud relvarahu ei ole tõsiselt võetav.»

Kelami hinnangul saab kriisi jätkumisest ja teravnemisest kasu eelkõige Venemaa, kelle relvasaadetistest sõltuvad niihästi Armeenia kui ka Aserbaidžaan.

«Tegemist on 93 aastat vana Stalini intriigiga, kes aastal 1923 andis valdavalt armeenlastega asustatud Mägi-Karabahhi Aserbaidžaani haldusse. Sellega külvas ta teadlikult regionaalse konflikti seemneid, mis võimaldaks kõiki osapooli Kremli kontrolli all hoida,» märkis Kelam.

Tema hinnangul pole Venemaa Taga-Kaukaasias rahutooja, seega ei saa kuidagi õigustada Euroopa Liidu poolt madala profiili säilitamist ega Brüsseli vähest tundlikkust Venemaa üha tugevneva mõju suhtes selles tundlikus piirkonnas.

«Kelle huvides on see, et jätkuvas konfliktis on EL kahe ida-partneri tähelepanu suunatud vajalikelt reformidelt ja majanduse arengult omavahelisele jõukatsumisele, mille ohvriks on niihästi armeenlaste kui ka aserite tulevik? Hinnaks on mõlema riigi iseseisvuse kärbumine ja partnerluse külmutamine Euroopa Liiduga,» sõnas Kelam.

Ta lisas, et ELi enda huvides on asuda jõuliselt tegutsema rahumeelse lahenduse leidmisel, jätmata monopoli Kremli intriigidele.

Tagasi üles