Kahjustusi võivad metsaputukad tekitada eelkõige hooldamata majandusmetsas.
Üraskid ärkavad talveunest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Miks üteldakse, et üraskitest kahjustatud puid pole mõtet talvel raiuda? Sest kuuse-kooreürask talvitub mardikana pinnases. Talvise raiega hävitatakse pigem üraski looduslikke vaenlasi (näiteks üraskikärbes), kes talvituvad puul. Puukoore alla võis eelmisest suvest jääda ka üraskite teist põlvkonda, aga vastsed-nukud külmaga hukkuvad ja vaid noormardikad võivad pehme talve seal üle elada.
Kui kevad on soe ja varajane, hakkab kuuse-kooreürask puukooresse käike uuristama ja sinna munema mai alguses, Lõuna-Eestis ka aprilli viimastel päevadel. Noorte männi- ja kuusetaimede võimaliku kahjustajana tuntud männikärsaka munemine noortele taimedele algab mai esimesel poolel.
Metsaseadus on igale metsaomanikule seadnud kohustuse „jälgida oma metsa seisundit, kaitsta metsa kahjurite ja haiguste, prahistamise ja tulekahjude eest”. Ka putukate seisu metsas peab niisiis jälgima.
Palju sõltub ilmast
Brošüüridest ja internetist leiab päris palju teavet, mida suuremate putukakahjustuste korral ette võtta või kuidas kahjustusi ära hoida, nõu annavad metsakonsulendid ja abi saab metsaühistutest.
Näiteks männikärsakakahjustuse ärahoidmiseks soovitatakse mitte istutada okaspuutaimi värskele okaspuuraiesmikule enne 2–3 aasta möödumist raiest. Männi istutamise asemel soovitatakse võimalusel hoopis külvi. Kärsakaohuga aladele soovitatakse istutada taimi, mis on tõrjevahendiga töödeldud. Uusim tõhus tõrjeviis, mis tänavu kevadel esmakordselt ka Eestis kasutusel, on taimede vahatamine.
Näiteks kuuse-kooreüraski tõrjeks soovitatakse värskelt asustatud puude ülestöötamist ja väljavedu või püünispuude kasutamist. Viimastel aastatel on Eesti erametsades lausa moes kasutada feromoonpüüniseid.
Et õigel ajal reageerida, peab metsaomanik vähemalt umbkaudu teadma, millal putukad välja võivad ilmuda. See oleneb ilmaoludest. Keskkonnaagentuuri metsaosakonna peaspetsialist Heino Õunap kirjeldab näiteks kuuse-kooreüraski käitumist: „Tavapäraselt algab kuuse-kooreüraski lendlus just siis, kui kased on hiirekõrvul. Viimaste aastate järgi on see juhtunud aprillikuu lõpul, mõnel aastal isegi 23. aprilli paiku.”
Varase ja sooja kevade korral muneb kuuse-kooreürask niisiis alates mai algusest ‒ kui suuri külmalaineid ei tule, võib see nii olla ka tänavu. Vastsete aeg kestab mai algusest juuni lõpuni, nukkumine juuni keskpaigast juuli esimese pooleni. Noormardikad on liikvel juuni lõpust alates ja munevad omakorda alates juuli algusest. Teise põlvkonna nukkusid võib leida augusti keskpaigast, noormardikaid augusti lõpust või septembri algusest. Talvituvad noormardikad. Kui on jahe suvi ja sügis, võib jääda külmade tulekuks koore alla nii vastseid kui ka nukke, kes hukkuvad.
Kui on hilisem ja jahedam kevad ning jahedam suvi, muneb ürask alates mai esimesest poolest ja munejaid võib olla veel juuniski. Vastsed kooruvad maist juuni lõpuni (vahel juuli alguseski). Vastsed nukkuvad juuni lõpus või juuli esimesel poolel ja noormardikad ilmuvad välja alates juuli keskpaigast. Talvituma minnakse augustist-septembrist ja teist põlvkonda ei pruugi olla.
Metsaomanik peaks jälgima, et asustatud või püünispuud saaksid metsast välja enne noormardikate koorumist.
Piirkonniti erinev
Sõidul Vardi Erametsaseltsi maadele Rapla- ja Harjumaa piiril on üks eesmärk uurida, kui valmis ollakse putukatõrjeks. Kas peibutava feromooniga üraskipüünised on olemas ja kas taimed on kärsaka vastu töödeldud?
Erametsaseltsis käib viiendat päeva suur metsaistutustöö ja taimede ühes vahelaos on näha ulukikahjustuste ennetamise vahendiga Trico juba enne istutamist pritsitud männitaimi. Selgub, et ulukid tekitavad selles piirkonnas metsaomanikele rohkem peavalu kui putukad. „Kobras ja põder teevad hulga rohkem kahju. Putukatega me otseselt ei tegelegi,” ütleb seltsi juhatuse liige Taavi Ehrpais. „Osa taimedest on küll juba taimlas kärsaka vastu pritsitud, aga üldiselt kasutame seda mõistlikku lahendust, et kohe värskele okaspuulangile ei istuta. Kooreüraskiga nii-öelda võitleme õigeaegse raiega.”
Ehrpais lisab, et putukakahjustus on valdavalt üleküpsenud kuusikute probleem. Vardi maadel hakkavad aga silma hästi hooldatud metsad ja ilusad noorendikud. Ka 2004. aastal riigimetsas metsastatud nn miljoni puu langil kasvab nüüd noor kuusemets.
Taavi Ehrpais näitab hea majandamise näidisena seltsi ühe liikme raiesmikku, kus raie tehti eelmise aasta oktoobris. Raiejäätmed on jäetud üle pinna väikestesse kuhjadesse. „Suures virnas ei saa jäätmetest niiskust välja. Siin läheb nii, et suvi läbi kuivavad ja augustis-septembris veetakse jäätmed kokku ning hakitakse. Novembris valmistame maapinna ette ja järgmisel kevadel tuleb istutamine.”
Kui istutatud oleks tänavu, oleks männikärsakas taimedel. „Siin värsketel kändudel on kindlasti kärsakad olemas,” pakub Taavi Ehrpais. „Kui kännud kuivavad ja kusagil tekib värskemaid raiejäätmeid, lennatakse pigem sinna. Kärsakaid on siin langil kindlasti järgmiselgi kevadel, aga kui istutame taimlas töödeldud taimi, siis on kahjustusi vähem.”
Taavi Ehrpais rõhutab, et putukad muutuvad probleemiks ikkagi vaid teatud juhtudel. „Istutame hektarile ju rohkem taimi, kuuske 1700–2000 ja mändi 2500‒3000. Kui putukas võtab sada ja põder kolmsada, on see loomulik ja ka mets saab normaalselt kasvada.”
Tänavune seis
Kas tänavu suvel on karta suuremaid putukakahjustusi? Kuivõrd lumevaene külmaaeg talvel võis metsaputukaid mõjutada?
„Palju ette ennustada ei saa. Mingit suurt kahjustust ei tea karta,” oletab Heino Õunap. „Nii suurt külma polnud, et see meie liike väga mõjutaks, kuigi jah, lund oli vähe. Kuuse-kooreüraski teist põlvkonda see külm mõjutas, sest kõik noored üraskid ei jõudnud valmikuteks areneda ning koore alla jäänud vastsed ja nukud hukkusid. Samas tundub, et teine põlvkond ei olnud väga arvukas ning osa esimese põlvkonna noormardikaid läks talvituma mulda. Seal ei juhtunud nendega midagi.”