T, 29.11.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tsahkna välistaks presidendikandidaatidena Kaljuranna ja Kallase

Merike Teder
, reporter
Tsahkna välistaks presidendikandidaatidena Kaljuranna ja Kallase
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Margus Tsahkna
Margus Tsahkna Foto: Mihkel Maripuu

IRLi esimees Margus Tsahkna märkis, et kui Eesti järgmine president tahetakse valida parlamendis ja erakondadeülesena, tuleks välistada Siim Kallase ja Marina Kaljuranna kandidatuur. Peaminister Taavi Rõivas ei pidanud sellist lähenemist õigeks.

Ministrid kommenteerisid tänasel valitsuse pressikonverentsil, mil moel erakonnad eelistaksid leida tulevast presidendikandidaati. Peaminister Taavi Rõivas on välja öelnud, et eelistaks, et presidendi valib ära parlament ja loodab, et seda mõtet toetavad ka teised erakonnad. 

Rõivas märkis, et enne kandidaadi valimist tuleb sõnastada kriteeriumid, millele tulevane president peaks vastama. «Minu jaoks on tähtis, et ta oleks tugev välis- ja jugleolekupoliitikas. Ta peaks olema ühiskonna ühendaja. On oluline, et ta toetaks euroopalikke väärtusi ehk oleks Euroopa Liidu ja NATO hoidja. Kindlasti mitte selline inimene, kes Eestit isolatsioonis näeb,» loetles peaminister.

«Ma olen avatud kuulama ka teiste erakondade mõtteid sel teemal. Midagi erakordset me ju pole sõnastanud – need kõik on presidendi institutsiooni pädevused,» leidis ta. Pärast kriteeriumide sõnastamist võiks Rõivase sõnul hakata arutama isikute üle.

Rõivas lootis, et kogu suve jooksul tuleb tõsine presidendikandidaatide sõelumine.

«Kuigi presidendivalimine ei ole rahva valik, ei tähenda see, et valimine ei võiks olla avalik,» lisas Rõivas.  Ta märkis, et loodetavasti tuleb kogu suve jooksul tõsine presidendikandidaatide sõelumine, avalikkuses nende arvamuste kuulamine ja ajakirjanduses tausta uurimine, nagu see ikka tavaks on.

IRLi esimees Margus Tsahkna ütles, et kui parlamendis peaks Eesti tulevane president ära valitama, on ta selgelt parteideülene president. «Seega peab ta olema ka parteideülene kandidaat. Ma olen nõus [Andrus] Ansipi öelduga, et ta peaks tulema väljastpoolt parteisid. Seega Siim Kallase ja Marina Kaljuranna saamine oleks välistatud,» sõnas Tsahkna.

Rõivas arvas seepeale, et ei ole tark praeguses faasis kedagi kandidaadina välistada: «Eriti, kui tegu on avalikkuse jaoks populaarseimate kandidaatidega, mida Marina Kaljurand ja Siim Kallas on.» Samas nentis ta, et Reformierakond ei saa nõuda, et nende kandidaat valitaks presidendiks. «Me ei saa automaatselt eeldada, et meie erakonnast saaks tulla president. Samas oleks kohatu võtta seda välistava faktorina.»

Tsahkna omakorda märkis: «Populaarsusuuringute järgi me käituma ei hakka, meil on vaja saada kandidaati, kes oleks erakondade ülene ja sisuliselt suudaks rahvast ühendada. Tihti see Turu-uuringute ja Emori tulemustega ei käi kokku.»

Ka Tsahkna rõhutas, et presidendikandidaat tuleks leida võimalikult avaliku protsessi käigus, mitte tagatubades sahistades. «See protsess peaks olema avatud debatt,  ja mitte erakondade vaheline, vaid ka kandidaatide vaheline. Eelkõige visiooni üle, millist Eestit ta kujutab ja kuidas ühendada rahvast, kes siin elab,» osutas Tsahkna..

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Jevgeni Ossinovski osutas omakorda, et see, et ainult valitsuserakondade häältega parlamendis presidenti valida ei saa, on väga hea. «President ei tohiks olla erakonna poliitika osa, vaid selle ülene,» ütles Ossinovski ja avaldas veendumust, et kindlasti  on Eestis selliseid poliitikuid, kes on võimelised presidendiametis seda olema.

Ossinovski avaldas ka arvamust, et võimalikke presidendikandidaate kerkib praegustele nimedele lisaks juurde.

«Mina olen sellel seisukohal olnud alati, et parlamendis tuleks president ära valida. Esiteks, see on riigikogu töö ja riigikogu võiks oma töö ära teha,»  sõnas Ossinovski.

Märksõnad
Tagasi üles