Keeleinspektsioon hakkab lahti saama ühest pikaajalisest murelapsest – nimelt näitasid mullused viimased kontrollid vene koolides, et sealsete õpetajate keeleoskus on paranemas.
Inspektsioon: vene õpetajate keeleoskus on paranemas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vene koolide õpetajate eesti keele oskuses on Tallinna koolide viimaste kontrollide põhjal paranemist märgata,» rõõmustas keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk oktoobri-novembri-detsembri tulemustest jäänud üldmulje üle.
Ta pidas põhjuseks seda, et noored tööle tulnud õpetajad on keeleoskuse enne tööle tulemist nõuetele vastavaks lihvinud ning ka ettekirjutuse saanud vanematest õpetajatest on mitmed keeleeksami edukalt sooritanud.
Vaatamata sellele, et eelarve oli mullu napim kui varasematel aastatel, tegi inspektsioon järelevalvet sama palju kui rammusamatel aegadel. «Trahvisummad, mis tegime, jäid enam-vähem plaanitud piiridesse,» lisas Tomusk.
Trahvide üldsumma ületas pisut 8300 eurot (130 000 krooni), valdavalt määrati neid eraisikutele kehva keeleoskuse tõttu. «Enam-vähem pooleks on haridusvaldkonnas ja riigiametites määratud trahve,» märkis Tomusk.
Tähelepanu avalikule teabele
Alanud aastalt ootab keeleinspektsioon uue keeleseaduse vastuvõtmist, sest see peaks andma natuke rohkem võimalusi avaliku teabe keelega tegelemiseks ning siltide, viitade ja ettevõtte nimetuste eestikeelsuse nõudmiseks.
«Kui uus seadus vastu võetakse, tahaksime nende teemadega enam tegelda. Praegu me saame neid kontrollida küll, aga juriidiline alus on natuke ebapiisav,» sõnas Tomusk. «Uue keeleseaduse selles eelnõus, mille valitsus riigikogule esitas, on püütud baasi tugevamaks teha, et avalikus ruumis eesti keelt rohkem oleks,» kinnitas peadirektor.
Nimelt on uues seaduseelnõus sätestatud, et avalikku kohta paigaldatud sildid, viidad, ettevõtte liiginimetus ja välireklaam peavad olema eestikeelsed. Neile võib küll lisada teksti tõlke võõrkeelde, kuid eestikeelne tekst peab olema esikohal ega tohi olla sellest halvemini vaadeldav. Samuti tuleb võõrkeelne kaubamärk, mis sisaldab olulist teavet tegevuskoha, pakutava kauba või teenuse kohta, esitada ka eestikeelsena. Lisaks peab avalikel üritustel korraldaja tagama olulise võõrkeelse teabe tõlke eesti keelde.
Samuti jääb keeleinspektsiooni fookusse tänavugi õpetajate ning riigiametite ja kohalike omavalitsuste ametnike keeleoskus.