Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) aseesimehe Martin Helme sõnul võis välisminister Marina Kaljuranna rahvuse teemalise väljaütlemisega kaasnenud avalik reageering erakonna reitingut veidi mõjutada, kuid mitte oluliselt.
Helme: EKRE toetuse väike langus meilt kindlasti ööund ei vii (1)
22. aprill 2016, 15:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kommenteerides EKRE reitingu vähenemist 14-lt 13-le protsendile, ütles Helme, et «väga suurt muutust pole ja üheprotsendiline siia-sinna kõikumine on täiesti tavaline asi». «Küsitlus tehti siis, kui meil see Kaljuranna teemaline paanika oli,» lausus ta BNSile.
Helme ütles möödunud nädalal Viljandis peetud rahvaga kohtumisel, et Kaljuranna kui potentsiaalse presidendikandidaadi probleem on lisaks reformierakondlikule seljatagusele tema vene rahvus. «Ma ei pane Kaljurannale pahaks, et ta on venelane, aga ma ei arva, et venelane võiks olla Eesti president,» ütles Helme muu hulgas.
Uuringufirma TNS Emor BNSi tellimusel läbi viidud erakondade toetuse uuringu kohaselt toetas aprillis Reformierakonda 23 protsenti küsitletutest. Reformierakonnale järgnes 22 protsendiga Keskerakond, 16 protsendiga Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE), 15 protsendiga Vabaerakond, 13 protsendiga Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ning seitsme protsendiga Isamaa ja Res Publica Liit (IRL).
«Arvan, et see [Kaljuranna rahvuse toonitamine] meile plusse ega miinuseid ei toonud ja see üks protsent ei tähenda kindlasti kolinal kukkumist,» sõnas Helme. «Ma ei näe selles väljaütlemises midagi radikaalset. Näen hüsteeriat ja paanikat, aga ei näe põhjust sellele. Aga võimalik, et sellel mingi mõju on olnud. Aga meie jaoks on oluline stabiilsus. Ka varem oleme teinud väikse tagasisammu ja praegune tagasiminek meilt kindlasti ööund ära ei võta,» lausus EKRE aseesimees.
IRLi toetuse ühe protsendipunkti suurust tõusu ja EKRE sama suurt langust kommenteerides ütles Helme, et need võivad, aga ei pruugi seotud olla. «Võimalik, aga see vajaks põhjalikumat analüüsi ning see üks protsent ei anna põhjus trendide analüüsimiseks,» lisas ta.
Rääkides Keskerakonna toetuse kukkumisest 25-lt 22 protsendile, ütles Helme, et Keskerakond on olnud «suhteliselt pildilt maas pärast seda, kui nad fraktsiooni juhatust valisid». «Savisaar on küll seoses presidendivalimistega viimastel aegadel sõna võtnud. Keskerakond on väga stabiilne erakond ja hoolimata sellest, et neil on kaks leeri, on nad suutnud populaarsust hoida. Väike tagasitulek ehk hakkab mingist servast näitama, et nende siseküsimuste lahendamine vajab ettevõtmist, muidu hakkab see neid vaikselt õõnestama,» lausus ta.
Reformierakonna toetuse püsimist 23 juures selgitas Helme suuremate eksisammude puudumisega. «Neil pole ühtegi suuremat ämbrit olnud. Ausalt öeldes oleksin ette kujutanud, et haldusreformiga lagedale tulemine hakkab nende populaarsust vähendama, aga võib-olla pole see veel kohale jõudnud,» ütles ta.
Samuti võib Reformierakonna toetust Helme sõnul hoida Siim Kallase soov saada presidendiks ja Marina Kaljuranna käitumine presidendikandidaadina. «Kallas on ju eriti Reformierakonna toetajate silmis ikka positiivne kangelane ja Kaljurand on ju ka olnud populaarne nii ministri kui kandidaadina. Nad võisid vabalt teisi miinuseid tasakaalustada,» sõnas Helme, kelle sõnul on EKRE eesmärk mööduda SDEst ja Vabaerakonnast.
TNS Emor küsitles 13.–21. aprillini personaal- ja veebiintervjuude teel kokku 1105 valimisealist kodanikku vanuses 18–74 aastat.