Linnade liidu tegevjuhi Jüri Võigemasti hinnangul hakatakse tulevikus inimeste maksuraha üha enam suunama nendele omavalitsustele või kogukondadele, mida nad oma põhielukohana märkinud pole.
Võigemast: tulevikus läheb osa maksuraha teisele kogukonnale
4. jaanuar 2011, 15:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kindlasti võib ennustada dünaamilisema elanikkonna maksutulu (ehk üksikisiku tulumaksu) mõningast ümberjaotamist - seniselt põhielukohaks deklareeritud elupiirkonnalt n-ö teise eelistusena tunnetatavale elukohale või kogukonnale,» ütles Võigemast Postimees.ee’le.
Tema sõnul viitab Reformierakonna kahe ametliku elukoha lubamise ettepanek sellele, et senistele elukohajärgsetele kogukondadele on lisandumas muude tugevate tunnustega uuetüübilised kogukonnad, mida üks territoriaalne tunnus piisavalt hästi ei kirjelda.
Samas märkis Võigemast oravapartei valimisideed kommenteerides, et seni kasutatav rahvastikuregistrijärgse püsiva elukoha põhimõte on olnud hea selge.
«Elukohajärgsuse põhimõttega on omavahel seotud paljud kohaliku omavalitsuse osutatavad avalikud teenused ja nende kulude katmine, alates näiteks lasteaia- ja õpilaskoha kulude katmisest kuni hoolekandeasutuste kulude katmiseni kohaliku omavalitsuse poolt.»
Tema sõnul tuleb Reformierakonna idee elluviimiseks muuta ka isiku ja kohaliku omavalitsuse vastastikkusi suheteid, sealhulgas muuta seda, kuidas on korraldatud avalike teenuste kulude katmine.
Detsembri lõpus oma riikluse programmi avalikustanud Reformierakond tahab lubada igaühel endale senise ühe asemel kaks elukohta registreerida – seda omandi, töökoha või perekondlike sidemete alusel.
Sellest tulenevalt peaks elanik saama jagada kahe omavalitsuse vahel ka tulumaksu, seisab oravapartei riikluse programmis.
Reformierakond teatas, et peab oluliseks riigikorraldust, mis põhineb tugeval kogukondlikul identiteedil.