Ilvese hinnangul vajab Eesti eelkõige välispoliitiliselt mõtlevat presidenti (13)

Tiina Kaukvere
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toomas Hendrik Ilves
Toomas Hendrik Ilves Foto: Viktor Burkivski

President Toomas Hendrik Ilves rääkis eile Carolin Illenzeeri Fondi heategevuslikul õhtusöögil muuhulgas, kuidas ta ei mõista, mida tähendab soovitus, et president peaks olema läbilõige ühiskonnast või tugev ainult sisepoliitikas. Tema hinnangul peavad olema presidendi töölaua tähtsaimal kohal välis- ja julgeolekupoliitika ning riigikaitse.

Veteranipäev on meenutus ja tunnustus välisoperatsioonidel teeninud meeste ja naiste vaprusele, ütles president Toomas Hendrik Ilves eile Carolin Illenzeeri Fondi heategevuslikul õhtusöögil, kinnitades, et tunneb uhkust Eesti kaitseväe ja kaitseväelaste professionaalsuse ja pühendumuse üle.

Haavatud ja hukkunud kaitseväelaste laste hariduse ja huvitegevuse toetuseks loodud Carolin Illenzeeri Fondi nimetas ta üheks vabakondlikuks, vabalt tegutsevate inimeste omaenda algatuseks, mis näitab Eesti ühiskonna kasvamist tervikuna.

President Ilves tunnustas, et koalitsioon ja opositsioon on olnud ühtsed sõjalise riigikaitse tugevdamisel, siin ei ole keegi proovinud päevapoliitikast endale või oma erakonnale punkte noppida.

Eesti vajab välispoliitiliselt mõtlevat presidenti, kes ei loe kohtumistel vaid jutupunkte, vaid teeb Eesti rahvusvaheliselt suuremaks.

NATO toel ja Eesti sihikindluse tulemusel on viimase paari aastaga saavutanud meie kaitsepoliitika olulise eesmärgi: liitlaste üksused on Eestis kohal. Itaalia, Saksamaa, Belgia, Hispaania ja teised Euroopa liitlased – nemad on solidaarsed meie julgeolekumuredega, mis muudab iseenesest mõistetavaks meie solidaarsuse ka nende murede suhtes, rõhutas riigipea.

Ta ütles, et ka tulevikus tuleb fookus hoida jätkuvalt Eesti sõjalise võime arendamisel ja kaitsekulutused tasemel, mis ei saa praegusest allapoole langeda. Samaaegselt pidas president Ilves möödapääsmatuks panustada ka julgeolekusse mujal maailmas ja keskenduda meie enda sisejulgeolekule, mis on osa Eesti laiapindsest riigikaitsest. Ta kordas riigikaitse nõukogus öeldut, et Eesti väline kest ehk sõjaline kaitse on tugev, kuid sisemus – sisejulgeolek – on praegu pehmem, mis nõuab järgmiste aastate eelarvete tegemisel siseturvalisust toetavaid otsuseid.

Kaks tähtsaimat ülesannet presidendile

Riigipea meenutas, et eelolev sügis toob Eestile uue presidendi ning, et vabariigi presidendil on põhiseadusest tulenevalt kaks tähtsat ülesannet, millest mööda minna ei saa – ta on riigikaitse kõrgem juht ja esindab Eestit rahvusvahelises suhtlemises.

Arvestades mis toimub meie ümber viimastel aastatel, eriti alates 27. veebruarist 2014, mil Krimmi annekteerimisega varises kokku senine julgeolekuarhitektuur ja et me ei ole üksik saar keset turvalist merd, peab uuel riigipeal olema kindlasti teadmine, kuidas nende valdkondade eest seista, kinnitas president Ilves.

«Jah, riigipea peab aduma, mis toimub riigis, ja sekkuma, kui näeb põhiseaduse rikkumist või ebaõiglust, tal peab olema visioon paljudes siseriiklikes valdkondades. Olen sellega nõus. Küll aga ei saa ma aru, mida tähendab näiteks soovitus, et president peaks olema läbilõige ühiskonnast või et ta peaks olema tugev ainult sisepoliitikas,» sõnas ta.

«Olen kindel: välis- ja julgeolekupoliitika ning riigikaitse peavad – justnimelt peavad – olema presidendi töölaua tähtsaimal kohal. See on põhiseadusega antud riigipea ametijuhend. Eesti vajab välispoliitiliselt mõtlevat presidenti, kes ei loe kohtumistel vaid jutupunkte, vaid teeb Eesti rahvusvaheliselt suuremaks,» rõhutas Ilves.

Ta kutsus presidendi kandidaate – kui nad ükskord tõesti olemas on – selgitama riigikogu liikmetele ja kui asjade kulg seda nõuab, siis ka valijameestele, kuidas nemad näevad Eesti riigikaitset, Eesti välis- ja julgeolekupoliitikat: «Järgmisel Vabariigi Presidendil peavad selles valdkonnas olema vastused enne 10. oktoobrit, kui ta parlamendi ees ametivande annab. Meil kõigil on õigus neid vastuseid kuulda.»

Kommentaarid (13)
Copy
Tagasi üles