Täna sooritab 7234 abiturienti üle riigi eesti keele eksamit. Nii kogunesid Pärnu Koidula gümnaasiumi 12. klassi õpilased aulasse teadmisi paberile paiskama.
Galerii: abituriendid alustasid eesti keele eksamiga
/nginx/o/2018/08/01/11147105t1h7899.jpg)
25. aprill 2016, 13:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti keele eksami raskust tajuvad noored erinevalt. Lizanne Vija Koidula koolist tõdes enne kondiproovi, et see on lihtsaim riigieksam. «See on ju ikkagi emakeel,» põhjendas ta.
«Närv on ikka sees, sest sellest oleneb ju ülikooli sissesaamine.» lisas Vija.
«Muidugi olen närvis, olen seda enne eksameid alati,» tunnistas teine ärevuses abiturient Triinu Võrk. Tema arvates pole eesti keele eksam sugugi iseenesestmõistetavalt kerge. «Noored kipuvad veidi inglise keeles mõtlema,» arvas ta.
Enne sooritust lasti noortele raadiost haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi kõnet. «Teadmised ja mõtted on teil olemas, nüüd on vaja need selgelt kirja panna,» toonitas Ligi.
«Eesti keele riigieksam on kaheosaline, sellega mõõdetakse funktsionaalset lugemis- ja kirjutamisoskust,» teatas sihtasutuse Innove pressiesindaja.
Lugemise osas valib õpilane ühe alustekstide komplekti ja lahendab selle põhjal kaks kuni neli analüüsi- ja arutlemisoskust nõudvat ülesannet. Eksamiülesannete alustekstid esindavad ilukirjandust, publitsistikat ja populaarteadust. Kirjutamisosa koosneb alusteksti(de)st ja probleemipõhisest ülesandest. Eksaminandil tuleb kirjutada umbes 400sõnaline arutlev kirjand ja see pealkirjastada.
Eksamiperiood lõpeb 19. mail matemaatika riigieksamiga.