Valgevene tuumajaam ajab leedulased hirmule

Vaidas Saldžiūnas
, ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Astravetsi tuumajaam. Valgevenelastele lootus paremaks tulevikuks, leedukatele hirm homse pärast.
Astravetsi tuumajaam. Valgevenelastele lootus paremaks tulevikuks, leedukatele hirm homse pärast. Foto: Marius Jokūbaitis/15 minutit

Kujutlege iidset linna. Kunagi nii uhket, elavat ja rikkaliku ajalooga. Kärarikast linna, kus kiirustavad elanikud istuvad hommikuses liiklusummikus. Nüüd kujutlege seda linna äkitselt totaalselt hüljatuna, nii et tühjenenud tänavatel leiab ikka veel märke puhkenud paanikast. 

Postapokalüptiline nägemus Leedu pealinnast Vilniusest võib tunduda kõigest õudusunenäona, kuid eks sama või öelda ka Prõpjati linna kunagised elanikud – 30 aasta eest ei uskunud nemadki, et juhtuda võiks katastroof. Tuhandete Prõpjati asukate ukseläve taga paiknes kurikuulus Tšornobõl. Vilniusel on üks teine, märksa vähem tuntud linn, mille pärast muret tunda – Astravets. Ka  maailmalõpunägemuste põhjus on sama: tuumaenergia.

Kuni hiljutise ajani tundsid leedulased Astravetsi ainult ajalooraamatute kaudu. 1392. aastal sõlmis Poola kuningas ja Leedu suurkrahv Jogaila siin rahuleppe oma nõo Vytautas Vägevaga, lõpetades sellega hävitava kodusõja ja võimuvõitluse. Vytautasele anti volitused Leedu valitsejana ning varsti laiendas ta oma impeeriumi selle kaugeimate piirideni. Võimukeskusest Vilniusest valitses Vytautas alasid Läänemerest Musta mereni. Selle faktiga meeldib leedulastele endiselt uhkustada.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles