P, 27.11.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Video ja galerii: kuidas treenib Eesti esimene rahakoer Evra?

Tiina Kaukvere
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Video ja galerii: kuidas treenib Eesti esimene rahakoer Evra?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Möödunud aasta mais politsei- ja piirivalveametile (PPA) kingitud retriiverikutsikast peene nimega Mad About Blue Basteta on tänaseks saanud energiline Evra (sõnast euro), kel inimestega üks ühine suur armastus – raha.

Evra on esimene rahakoer PPA teenistuses, keda koolitab üle 30-aastase staažiga koerajuht Oleg Potaptšuk. Koos abikaasa Nataljaga, kes on samuti PPA koerajuht, kasvatatakse kodus hetkel seitset koera. Neist kolm on PPA teenistuskoerad (lisaks Evrale veel kaks narkokoera) ning kaks töötavad abipolitseinikena. Igavuse üle kurta ei saa.

Rahakoer Evra 2015. aasta mais. Foto: Tairo Lutter 
Rahakoer Evra 2015. aasta mais. Foto: Tairo Lutter Foto: Tairo Lutter / Postimees

Aastane Evra tunneb tänaseks rahalõhna hästi. Oleg treenib teda käibest maas olevate hakitud eurokupüüridega, mis on harjutusplatsiks kohaldatud PPA garaaži ära peidetud. Evra otsib raha teatud piirkonnast käsu peale ning saab leides maiustuse ja kiituse.

...ja rahakoer Evra aasta hiljem. Foto:
...ja rahakoer Evra aasta hiljem. Foto: Foto: Mihkel Maripuu

Koer tunneb rahatrüki lõhna ja mitte ainult eurode oma. «On proovitud, kas koer tunneb Šveitsi frangid ära, mille puhul ei pruugi inimene ka kohe selle peale tulla, et tegemist on rahaga, aga värvispetsiifika on ikkagi sama,» selgitas Potaptšuk.

«Põllule» saab Evrat juba kaasa võtta, aga ametlikult pole ta veel atesteeritud rahakoer. Selleks tuleb kokku umbes kaks aastat vaeva näha ja harjutada. Näiteks tuleb veel harjutada, kuidas keskenduda raha otsimisele, kui kõrval püüab tähelepanu ka liha või vorst. See oskus kulub ära, kui musta raha on vaja otsida mõnest turuhoonest või ka kellegi majapidamisest. 

«Koer on loom ja tal on vaja pidevalt uut kogemust, muidu läheb igavaks. Ühes garaažis harjutades leiab ta raha lõpuks kiiresti üles, aga teises võib juba raskusi tekkida,» lisas Potaptšuk. Möödunud nädalal käis ta seepärast Evraga Soomes Tamperes, kus on koerte treenimiseks ehitatud spetsiaalne taktikalinn pargi, lao ja isegi töötavate valgusfooridega.

Potaptšuki sõnul ei ole Evra töö sugugi lihtne, «segajaid» on ümbruses palju. «Koera nina jaoks on see suur töö. Koerad otsivad pool tundi ja siis 20 minutit puhkavad, aga ala on suur ja aega vähe.»

Hakitud kupüürid, mida Evra PPA garaažis otsib. Foto:
Hakitud kupüürid, mida Evra PPA garaažis otsib. Foto: Foto: Mihkel Maripuu

Nii võib isegi tõele vastata ametist kõrvaldatud Tallinna linnapea Edgar Savisaare kirjeldus, kuidas Soomest toodud rahakoer tundis Hundisilma läbiotsimisel lisaks sularahale huvi ka tema koerte toidukausi vastu. Koer jääb koeraks.

Hunnik kasse ja narkootikumid

Näiteks meenutas Potaptšuk, kuidas kord tuli Koplis narkokoeraga läbi otsida maja, kus elas kümneid kasse. Ehkki kassid kästi välja ajada, otsisid nad võimalust, kuidas majja tagasi pääseda. Lõpuks andis narkokoer peremehele märku, et majas pakub talle midagi huvi. Ta jäi seisma kassitoidu kõrvale. «Minu esimene mõte oligi, et ta reageerib kassitoidule.» Koht otsustati aga ikkagi läbi otsida ning lisaks kassitoidule leiti ikkagi ka narkootilist ainet.

Närvilised narkomaanid on nuuskivat politseikoera nähes ka ise vedelaks löönud ja kergema karistuse lootuses ained välja andnud. «Ükskord andis üks koera tööd vaadates välja pool kilo amfetamiini.» Teinekord aga antakse välja mõni gramm lootuses, et politseiotsingud sellega piirduvad. Kui koer ikkagi otsima saata, tuleb välja palju suurem kogus.

Potaptšuki koerte suuremateks «töövõitudeks» on kaheksa ja poole kilo amfetamiini leidmine Tallinna sadama tollipunktis ning kahe narkolabori paljastamine koos teise Põhja prefektuuri juhi koeraga. Selleks peab koer leidma üles absoluutselt kõik seadmed, et hiljem oleks võimalik tõestada, et sellises laboris ikka saab narkootilist ainet valmistada.

Üks narkokoer tunneb vähemalt üheksa aine lõhna ning talle on pidevalt vaja uusi lõhnu tutvustada. Õnneks jäävad need koertele ka hästi meelde. 

Paarimeest peab tundma

Samal ajal peab ka koerajuht väga hästi oma looma tundma. Näiteks oli juhtum, kus narkokoer leidis läbiotsimiselt muuhulgas külmrelva. «Esmalt leidis ta narkoaineid, siis koer puhkas hoovis ja korraga ma nägin, et koer seisatab – väga hea!» Lõpuks leitigi õuest isevalmistatud külmrelv, mille valmistaja oli ilmselt tarvitanud kanepit. «Koerajuht peab olema väga tähelepanelik. Mõnikord koer teeb korra liigutuse ja läheb kohe edasi. Mõnikord on lõhn nii vähene, et koer reageerib vaid hetkeks.»

Leiu korral tuleb koera taevani kiita, et teda motiveerida. Potaptšuk ütleb, et järgnema peab «plahvatus». Sündmuspaigas ei ole aga teinekord paslik võidurõõmsalt hõikuda. «Kui on näiteks kurjategija pere juures, kelle jaoks on see kõik tragöödia, siis ei saa seda «plahvatust» toimuda,» selgitas koerajuht. Siis tuleb kohe sündmuspaigalt lahkudes teha koerale veel üks motivatsiooniharjutus.

Kui Evrast ükskord atesteeritud rahakoer saab, hakkab ta käima läbiotsimistel üle Eesti. 

Vanemad teenistuskoerad Eestis on hetkel 12-aastased.

Evra saab pärast raha leidmist maiuse. Foto:
Evra saab pärast raha leidmist maiuse. Foto: Foto: Mihkel Maripuu
Märksõnad
Tagasi üles