Ehkki maapinda katab poolemeetrine lumekiht, jätkasid tee-ehitajad Viljandimaal Läti piiri lähedal teeremondi käigus lumisele teele kruusa panekut, ehitaja väitel pole selles midagi erakordset.
Eesti-Läti piiri lähistel käib tee-ehitus paksus lumes
/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
5. jaanuar 2011, 14:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maantee, kus talveoludes ebaharilikku pilti kohata võib, on Karksi valda läbiv ja otsaga Lätisse jõudev Karksi-Nuia – Lilli – Ruhja maantee, mida mööda kulges paarkümmend aastat tagasi Balti kett.
See on kruusatee, mille asfalteerimiseks ettevalmistamine algas juba läinud suvel, kui Euroopa Liit eraldas maantee asfaldiga katmiseks raha. Teeprojekti eelarve on 1,6 miljonit eurot (25,1 miljonit krooni), millest Eesti maksab 15 protsenti.
Et tööde alustamisega jäädi Läti-poolse viivituse tõttu ajahätta, lükkuski osa töid talve. Selles, et maanteele põhja ladumiseks vajalikku kruusa veeti lumisele teele veel detsembri lõpus ja jaanuariski, ei olevat midagi erakordset.
Nii väidab teetööde eest vastutav Viljandi teedevalitsuse juht Allan Allik. «Kruusa on alati veetud teedele aasta ringi. Ja üldjuhul ei juhtu sellest, et seda tehakse ka talvel, mitte midagi,» tõrjus Allik kahtlusi selliselt ehitatava tee kvaliteedi osas.
Alliku sõnul olid nad sunnitud talvel kruusa panema, sest järgmiseks suveks peab maanteel olema juba asfaltkate. «Lõigul jätkuvad tööd veel paar päeva ja seejärel tuleb paus kuni aprillini,» ütles Allik.
Karksi vallavanema Arvo Malingu sõnul on ehitusjärgus teelõik neile juba mõnda aega muret valmistanud, sest teetööde ajal on bussitranspordi korraldamine seal tavalisest keerulisem. «Kuid usun, et raskused kaalub üles palju lõbusam pilt suvel, kui sellel lõigul saab olema 23 kilomeetril täiesti uus asfalt,» ütles vallavanem.
Viljandi teedevalitsuse juht möönis siiski, et kevadel võib teelõigul probleeme tekkida. «Kuid seesama lõik on vahel kevaditi läbimatu ka normaalsetes teeoludes. Nii et eks kevad näitab,» ütles Allik. «Luban, et teeme probleemide tekkides kõik selleks, et inimesed seal liigelda saaksid.»
Kommentaar
Andrus Aavik
Tallinna Tehnikaülikooli teedeinstituudi õppetooli juhataja:
KOMMENTAAR
Üldiselt talvisel ajal kruusa siiski ei panda. Sest kevadel hakkab lumi sulama ja siis peab tee uuesti ümber tegema. Muidugi, põhimõtteliselt võib seda teha, kuid ainult siis, kui pandava kruusa aluspind on jääst ja lumest korralikult puhtaks tehtud. Kui alus on puhas, siis ei nõua see kevadel suurt ümbertegemist. Nii et põhimõtteliselt on siin kõik kinni ehitajas ja selles, kui hoolikalt ta aluse puhastab.