Aprilli algul teatati saartega ühendust pidanud ja pankrotistunud Aviesi lennusertifikaadi peatamisest, seejuures polnud tegemist ainult pisieksimustest tingitud otsusega, vaid firma tegutses pahatahtlikult juba pikemat aega, muuhulgas näiteks kustutas ja kaotas mustade kastide salvestisi.
Seaduse järgi oleks riik pidanud pankrotistunud Aviesi tegevuse katkestama juba ettevõtte pankroti väljakuulutamisel mullu juunis, aga ometi seda ei teinud, vahendas ERRi uudisteportaal ETV saadet «Pealtnägija».
Eesti lennuamet, kes tegeleb riigipoolse tehnilise järelevalvega, on alates 2013. aastast teinud Aviesile kuus ettekirjutust, mida on kordades rohkem kui teistel Eestis opereerivatel lennufirmadel.
Juba aastal 2014. aastal ähvardas lennuamet ettekirjutuse täitmata jätmise puhul Aviesi lennusertifikaadi kuueks kuuks peatada, 2015. aasta mais tehtud ettekirjutuses korratakse hoiatust, kus seisab ka mustvalgelt, et Avies ei vasta nõuetele, «mistõttu on intsidentide, tõsiste intsidentide või koguni lennuõnnetuse toimumise tõenäosus suur», lisaks teatasid Rootsi ametkonnad viimase kahe aasta jooksul korduvalt nii lennuametile kui majandusministeeriumile, et Avies on probleemne nii tehniliselt kui finantsiliselt ning majandusministeeriumi enda analüüs ütles juba 2015. aasta alguses ühemõtteliselt, et Aviesi majanduslik seis võib oluliselt mõjutada lennuohutust.
Viimase kolme aasta jooksul on Aviesil olnud vähemalt viis ohtlikku intsidenti, neli neist juhtusid Rootsis, üks ka 28. oktoobril 2013 Kärdlas.
Ohutusjuurdluse raporti järgi kaotasid tol esmaspäeva hommikul Aviesi piloodid Kärdlast õhkutõusmisel kontrolli ja lennuk 17 reisijaga pardal sõitis rajalt välja, märkimist väärib raportis ka väide, et meeskond kustutas kokpiti helisalvestise intsidendi hetkest ning uurijatel tuli see hiljem taastada, samuti see, et helisalvestised olid korduvalt kadunud ka Aviesi Rootsi intsidentide puhul.