NATO lisavägede Eestisse tulekuga kaasnevad kulud selguvad pärast juunis toimuvat alliansi tippkohtumist, kaitseministeerium ei välista, et liitlaste vastuvõtmiseks vajaliku taristu rajamiseks on tarvis leida lisaraha.
NATO lisavägede tulekuga kaasnevad kulud selguvad suvel (4)
Valitsus kiitis eelmisel aastal heaks eelarvestrateegia, mille järgi investeerib riik praegusest oluliselt rohkem liitlaste vägede viibimisse Eestis. Kaitse-eelarvele lisaks eraldatakse aastatel 2017-2019 ligi 25 miljonit eurot liitlaste kohalolekuga seotud taristu ehitamisse.
«Kui liitlaste kohalolu suureneb oluliselt võrreldes seni planeerituga ning planeerimise käigus selgub, et taristu vajadus oluliselt suureneb, siis tuleb selleks leida ka täiendavad vahendid,» ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja Andres Sang Postimehele.
Wall Street Journal teatas eelmisel nädalal, et NATO riigid paigutama Balti riikidesse ja Poolasse nelja pataljoni ehk umbes 4000 meest. Brüsselis visiidil viibiv Ameerika Ühendriikide asekaitseminister Robert Work kinnitas NATO väekontingendi suurust, lisades, et alliansi vägede suurendamine Baltimaades ja Poolas on vastus Venemaa suurenenud aktiivsusele piirkonnas.
Sang märkis, et Wall Street Journali artiklis esitatu pole siiski lõplik otsus, vaid ühe liitlase avaldatud visioon võimalikust tulevasest siinse piirkonna julgeoleku tugevdamisest.
«Selleteemalised otsused langetatakse juunis NATO kaitseministrite kohtumisel ning NATO tippkohtumisel Varssavis juulis. Sellele järgneb juba täpsem planeerimine, sealhulgas vajamineva taristu väljaselgitamine ning rajamine,» ütles Sang.