Kevad on käes ja politsei koos rehviliidu tegelastega asus sõidukite rehve kontrollima. Igati kiiduväärne tegu, kirjutab arvamusportaali kolumnist Indrek Kuus.
Indrek Kuus: politsei olgu ühesuvekummimeeste vastu karm
4. mai 2016, 12:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui ma keskkoolis õppisin, oli poistel lisaerialaks autoõpetus. Kolm aastat igal reedel kaks viimast tundi. Sõitsime veokiga GAZ-52, mis vajas käiguvahetusel topelt sidurivajutust ja vahegaasi, samuti konspekteerisime usinalt, millist määret tuleb kasutada Kamazi tagasillas, kui suur peab olema ZILi mootori silindrites surveaste ja palju muudki tarkust.
Enne pikemale sõidule minekut pidime veenduma, kas kõik tuled töötavad, kontrollima mootori õlitaset, vaatama, kas jahutusvedelikku on piisavalt ning ventilaatori- ja generaatoririhm ei libiseks ning veenduma, et rehvid korras ning rõhud õiged. Meid «dresseeriti» kutselisteks autojuhtideks – saime B- ja C-kategooria juhiload. Load saime oma klassi poistega kätte 3. mail 1989. Kaks klassiõde said ka, ülejäänud tudeerisid linnukasvatust ehk seda, kuidas munast sirgub maitsev kana.
Mul on siiamaani autos manomeeter ehk jublakas, millega saab rehvirõhku kontrollida. On olnud aegu, et autole korralike rehvide ostmiseks laenasin raha emalt või vanaemalt, kui endal eelarve ei võimaldanud. Ma pole miski musterliikleja ja superautojuht, aga meile sai eluks ajaks kõrvade vahele muude liiklusteadmiste hulgas tuubitud, et auto peab korras olema ja möödasõit on ohtlik manööver, mille ajal ei jõllitata spidomeetrit, vaid vaadatakse teed.
Kevad on käes ja politsei koos rehviliidu tegelastega asus sõidukite rehve kontrollima. Igati kiiduväärne tegu.
Politsei teatas: «Avastati ohtralt sõidukeid, mille velgedel olid samaaegselt nii lamell- kui ka naastrehvid ning leidus ka selliseid liiklusvahendeid, millel olid all korraga nii kulunud suve- kui ka talverehvid. Kui naastrehvide omanikele sai antud hoiatus ja veidi ajapikendust, siis kulunud rehvidest korrakaitsjate südametunnistus mööda vaadata ei luba. Kui rehvid on liiga kulunud või vale rõhuga, väheneb tuntavalt auto juhitavus ja suureneb pidurdusteekond. Kui rehvimustri jääksügavus jääb alla 1,6 mm, tuleb need otsekohe uute vastu vahetada, sest lisaks sellele, et halvas seisukorras rehvid suurendavad kütusekulu, suureneb liiklusõnnetusse sattumise risk.»
Ka juhile, kes on loll nagu lauajalg, peaks selge olema, et korras auto ja korralike rehvidega hea nähtavuse ja kuiva teekatte korral on kiirus 90 km/h rahulik kulgemine ning juhitavus on hea ka kiirusel, mis teeservas varitsevale politseinikule ei pruugi sugugi meeldida. Samas on nn pastlad tihtilugu süüdi, miks auto juhitavuse kaotab ja n-ö valesti valitud sõidukiirus koos valede juhtimisvõtetega pole õnnetuse ainusüüdlane.
Tagamootoriga veoskeeme maa põhja tampiv tüütu USA aktivist ja mitmel alal tegutsenud «vilepuhuja» Ralph Naderi raamat «Ohtlik igasugusel kiirusel» hävitas kunagi näiteks General Motorsi moodsa auto Corvair edulootuse. Hiljem pärast põhjalikke raporteid ja uurimistöid selgus, et paljud õnnetused olid põhjustatud sellest, et juhid ei järginud tootja poolt ettenähtud rehvirõhku. Auto ise oli hea ja ohutu. Muide ka sapakatel, mossedel ja žigullidel oli ette nähtud, et siserõhk esirataste rehvides peab olema väiksem kui tagumistel.
Politsei võiks kiirusetrahvide määramisel võtta arvesse ka rehvide seisukorra. Kel on autol korralikud rehvid ja pole just midagi pöörast gaasipedaali kaudu korda saatnud, võiks pääseda mõõdukama trahviga, aga need juhid, kes nn ühesuvekummidega uhavad, võiks saada täie rauaga. Tasuta uute rehvide jagamine või rehvitoetuse maksmine vähekindlustatud juhtidele läheks riigile ilmselt liiga kulukaks, leppigem sellega, et helkuri trahvimaialt politseilt muidu saab. Kulunud kumm on tõepoolest ohtlik igasugusel kiirusel.
P.S Loo ilmumist pole toetanud politsei ega rehviliit, samuti ka ükski rehvitootja, kaasa arvatud rehvipettusega vahele jäänud Nokian Renkaat.
Indrek Kuus on lõpetanud Tallinna Ülikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja erialal ning töötanud 1994. aastast ajakirjanikuna-toimetajana uudisteagentuuris BNS, Linnalehes ja Postimehes.