P, 27.11.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Aafrika tudengid: meie ei ole pagulased, vaid me õpime siin

Liis Velsker
, reporter
Aafrika tudengid: meie ei ole pagulased, vaid me õpime siin
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 6
Nigeeriast pärit magistrandid Omobgemi Olufunmi (vasakul) ja Damilola Adeyemi.
Nigeeriast pärit magistrandid Omobgemi Olufunmi (vasakul) ja Damilola Adeyemi. Foto: Pm

Pea kaks aastat tagasi Nigeeriast Tallinna magistriõppesse tulnud Damilola Adeyemi ja Omogbemi Olufunmi ütlevad, et neile Eestis meeldib ja nad püüavad siin kohaneda, kuid tahavad kõigile meelde tuletada, et nemad ei ole põgenikud.

Damilola Adeyemi (27) õpib Tallinna tehnikaülikoolis keskkonnakorralduse ja puhtama tootmise erialal ja ta armastab disainida rõivaid. Tema suureks unistuseks on luua Tallinnas oma rõivapood, kus müüakse Aafrikast inspireeritud riideid. «Ma tean, milline on eesti naiste maitse,» märkis Adeyemi. Adeyemi ema tegutseb kodumaal pulmarõivaste äris.

«Kuidas mul Eestis läinud on? Hästi. Mul on väga lahedaid Eesti sõpru, kes on aidanud mul siin integreeruda ja kohaneda,» jutustas Adeyemi, kuid möönis, et temaga samal kursusel õppivad kursusekaaslased on paraku väga tagasihoidlikud ja vaiksed.

34-aastase Omogbemi Olufunmi eriala Tallinna ülikooli magistriastmes on võrdlev kirjandus ja kultuurisemiootika. Naine tunnistas, et ta on õnnelik, et saab semiootikat õppida maailmakuulsa Eesti semiootiku Juri Lotmani pereliikme enda käest. 

«Meil oli vaja anda inimestele teada, et esiteks, Aafrika ei ole riik, teiseks, kõik Eestis olevad aafriklased ei ole põgenikud, ning kolmandaks, enamik noori aafriklasi on tudengid, kes on tulnud siia ühiskonda panustama.

«Eestlased on väga toredad inimesed, aga ilm on...,» muheles Olufunmi.

Olufumni töötab ülikooli kõrvalt Tallinnas Hiltoni hotellis, varem töötas ta Radisson Blu hotellis. Ta on väga rahul, et erinevalt paljudest teistest Euroopa riikidest saab Eestis üliõpilane nii õppida kui ka töötada. «Ma ei ütle, et see on lihtne,» tõdes ta.

Kui naised 2014. aastal Eestisse saabusid, oli siin Aafrikast pärit üliõpilasi alla 50, nüüdseks on neid üle Eesti rohkem kui 150.

Tallinnas liikudes naistel üldiselt probleeme pole, kuid mõistagi saavad nad palju tähelepanu. «Inimesed tahavad meie juukseid katsuda,» muigas Adeyemi. Olufunmi lisas, et eestlane peab võõrast tundma õppima ja alles seejärel ta usaldab teda.

Olufunmi nentis, et paraku on neil Eestis olnud ka negatiivseid kogemusi ning see oli üks põhjusi, miks nad pool aastat tagasi oma Aafrika tudengite seltsi asutasid. On juhtunud, et neid pildistatakse ja kutsutakse pagulaseks.

«Meil oli vaja anda inimestele teada, et esiteks, Aafrika ei ole riik, teiseks, kõik Eestis olevad aafriklased ei ole põgenikud, ning kolmandaks, enamik noori aafriklasi on tudengid, kes on tulnud siia ühiskonda panustama,» rääkis Olufunmi.

Mõlemad nendivad, et tahaksid pärast sel suvel magistrikraadi omandamist Eestisse edasi jääda, Olufunmi soovib jätkata doktoriõppes ning Adeyemi pürgib oma rõivapoe suunas.

Positiivse külje pealt toovad naised välja selle, et Eestis on turvaline. «Siin me oleme rõõmsad, me ei karda midagi ja siin on ruumi arenguks,» lausus Olufunmi. 186 miljoni elanikuga Nigeeria ei ole turvaline paik, Põhja-Nigeerias on viimastel aastatel pead tõstnud islamistlik terroriorganisatsioon Boko Haram, kes on riigis tapnud ja röövinud nii kristlasi kui ka muslimeid.

Igatsusega lähedaste järele peab siiski leppima. «Alles eile õhtul ja täna hommikul ma natuke nutsin,» nentis Olufunmi. Adeyemi aga rõõmustab, sest tema ema tuleb talle peagi külla.

Kanapirukat ja rosinasaia

Tallinna tehnikaülikooli ning Tartu ülikooli ühise magistriõppekava «Materjalid ja protsessid jätkusuutlikus energeetikas» alusel magistrikraadi tegev noormees Adekunle Idris Lasisi saabus Eestisse sügisel. Sel semestril käib ta loengutes Tartus.

Adekunle Idris Lasisi rääkis, et kuigi ta üritas alguses pärast Nigeerias bakalaureusekraadi omandamist pääseda USA ülikooli, see ei õnnestunud, kuna ta ei saanud stipendiume ning haridus on seal liiga kallis. Nii tuligi ta Eestisse, kuhu tal soovitas kandideerida USAs olnud sõber, kes ise polnud Eestis käinudki.

Praegu on ta selle juhuse üle õnnelik ja talle meeldib siin. «Mulle meeldib Euroopa, siin on kõik riigid üksteisele nii lähedal,» lausus noormees, kes loodab tuleval suvel minna Soome või Lätti ja kindlasti veel Saaremaale.

Lasisi nentis, et kuigi talle ei meeldi eriti toit, mis ei ole vürtsikas, meeldivad talle väga Eesti maiustused ja pirukad. «Õunakook ja kanapirukas ja rosinasai ja kaeraküpsis!» loetles Lasisi eesti keeles üles oma lemmikuid.

Eestlastega sõbrunemine võtab aega, kuid Lasisi usub, et leiab Eestist veel palju häid sõpru.

Tänasel Aafrika tudengite nädala avaseminaril rääkisid üliõpilased oma kodukanti tutvustades, et peavad rõhutama, et Aafrika ei ole riik ja seal ei ole ühte keelt. Aafrikas on 54 riiki ning seal elab miljard väga erineva usu ja taustaga inimest.

Märksõnad
Tagasi üles