Kevadekuulutajad: kihutajate hulk on kolmekordistunud (5)

Tiina Kaukvere
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kiiruskaamera Tallinna-Pärnu-Ikla maantee ääres Libatses. Analoogne asub ka Puhus.
Kiiruskaamera Tallinna-Pärnu-Ikla maantee ääres Libatses. Analoogne asub ka Puhus. Foto: MAILIIS OLLINO/PRNPM/EMF

Politsei statistikast nähtub, et viimastel kuudel on tublisti suurenenud kiiruskaamerate ette jäänud kihutajate hulk. Seejuures juhtub just maist septembrini kõige rohkem inimkannatanutega liiklusõnnetusi.

Nelja kuuga saatis politsei 40 375 trahviteadet kiiruskaamerate poolt tuvastatud sõidukiiruse ületamiste kohta, neist jaanuaris 5016, veebruaris 7621 ja märtsis 12862. Enim rikkumisi tuvastasid taas uued kiiruskaamerad, mis on valdavalt paigaldatud asukohtadesse, kus lubatud sõidukiiruseks on 50 km/h või 70 km/h. 

Aprillis määrati tervelt 14 876 hoiatustrahvi. Kõige rohkem ehk üle 5200 rikkumise fikseeris Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel Puhu ristmikul asuv kiiruskaamera. Kose ja Muraste kaamerate poolt tuvastatud rikkumiste kohta väljastati kokku üle 3600 hoiatustrahvi. Kõik need kaamerad asuvad 50 km/h alas.

Jõgevamaal Puhu ristmikul paiknev uus kaamera alustas tööd märtsist, samuti ka Harku vallas Murastes ning Harjumaal Tutermaal ja Kiial.

Viie aasta politseistatistika näitab, et maist septembrini juhtub kõige rohkem inimkannatanutega liiklusõnnetusi. 2015. aastal registreeriti kõige enam inimkannatanutega liiklusõnnetusi juulikuus. Suvekuudel sagenevad nii teelt väljasõidud kui ka liiklusõnnetused, mille põhjuseks on kokkupõrge teise sõiduki, jalakäija või loomaga.

PPA juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo sõnul on liiklusõnnetuste arvu tõusu põhjuseks suuremad sõidukiirused. «Ilusad ilmad ja head tehiolud muudavad juhid julgemaks, nad vajutatavad rohkem gaasi ega taju oma sõidukiirust nii ohtlikuna kui näiteks talvel, mil teed on libedad ja nähtavus halvem,» selgitas Loigo. «Suvekuudel sagenevad nii teelt väljasõidud kui ka kokkupõrked teiste sõidukite ja jalakäijatega,» lisas ta.

«Teelõigu või tänava piirkiirus määratakse kindlatel põhjustel. Kui tee on kurviline, halvas seisus või selle ääres liigub palju kergliiklejaid, siis on piirkiirus vajalik liiklusturvalisuse tagamiseks. Mida suurem on piirkiiruse ületamine, seda suurem on tõenäosus üliraskete tagajärgedega liiklusõnnetuse tekkimiseks,» ütles Loigo.

Kommentaarid (5)
Copy
Tagasi üles