Kas eutanaasia ja tapmine on sama?

, eestlane Saksamaal
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Shutterstock

Kui lähedane inimene on ravimatult haige ja kannatab suurte valude käes, võib sügaval alateadvuses närida mõte, miks ometi pole võimalik kannatajat eutanaasia abil arsti käe läbi piinast vabastada.

Maailm ei ole mustvalge ja eutanaasiaga kaasnevad tõsised küsimused, millele on väga raske vastata. Riikides, kus eutanaasia (ravimatult haige elupäevade varasem lõpetamine mõttetute kannatuste vähendamiseks) on lubatud ja seadustatud, on probleem sama nagu mujal ning jääb ikka moraalne küsimus, kas eutanaasia on võrdne tapmisega.

Eestis on aktiivne eutanaasia keelatud ja kvalifitseeritakse tapmiseks karistusseadustiku paragrahvi 113 järgi, passiivne eutanaasia lubatud.

Euroopas on aga kolm riiki, kus eutanaasia on lubatud: Belgia, Holland ja Luksemburg, lisaks Iirimaa, kus pole lubatud aktiivne eutanaasia ehk mürgisüst, kuid arstidel on lubatud välja lülitada haiget elus hoidvad masinad või lõpetada muul viisil haige ravimine, kui patsient või tema sugulased seda paluvad. Šveitsis on aga lubatud assisteeritud suitsiid juba alates aastast 1942, mistõttu riik on viimastel aastatel muutunud nii-öelda suitsiiditurismi paradiisiks. Eutanaasia mürgisüsti vormis pole seal küll lubatud, kuid kui patsient on piisavalt heas olukorras, et Šveitsi reisida ja võtta ise sisse tappev tablett, pole selle retsepti välja kirjutanud arst seaduse ees süüdi.

Šveitsis on paar tuntud organisatsiooni, mis pakuvad suitsiidiabi. Tuntuimad neist on Dignitas ja Exit, mille liikmeks astudes tuleb maksta liikmemaksu ja esitada arstitõend haiguse kohta. Exit pakub oma teenuseid ainult riigi elanikele või selle kodakondsusega inimestele, Dignitas võtab liikmeks ka mujalt riikidest. Exiti aastamaks on 41 eurot, eluaegne liikmemaks 820 eurot. Dignitasega ühinemine maksab 160 eurot, lisandub aastamaks 65 eurot.

Eutanaasia poolt

Need organisatsioonid toonitavad, et inimesel on õigus nii väärikale elule kui ka väärikale surmale. Dignitas toob välja eutanaasia järgmised eeldused: haige on täie mõistuse juures ja füüsiliselt piisavalt liikuv, et tablett ise sisse võtta, tõendatud peab olema ravimatu ja surmaga lõppev haigus, väljakannatamatu puue ja/või väljakannatamatud ning kontrollimatud valud.

Eutanaasia vastu

Põhjused, miks ollakse eutanaasia vastu, on ühes kultuuriruumis, näiteks kristlikus maailmas, üsna sarnased. Kõigepealt on Piiblis ja sealt kinnistunud euroopalikus ühisteadvuses keelatud nii enesetapp kui ka mõrv, mida eutanaasia moraalsest vaatepunktist kahtlemata on. Vanasti ei maetud enesetapjaid pühitsetud mulda kirikuaeda, vaid aiast väljapoole. Seetõttu on kiriku seisukoht selge: keegi pole endale ise elu andnud, seega ei tohi seda endalt ka ise võtta.

Eutanaasia või abistatud suitsiidi abil lahkunud patsiendil on üldjuhul lähedased, kes maha jäävad ja peavad selle otsusega hiljem kuidagi leppima. Loomulik surm on tõenäoliselt mahajäänu psüühikale lihtsam taluda kui näiteks teadmine, et tema otsus kunstlikult elus hoidvad aparaadid välja lülitada või näha arsti ulatamas haigele mürgitabletti, ise haige kõrval olles ja seda pealt nähes, on viinud lähedase surmani. Selline teadmine jääb alateadlikult piinama isegi siis, kui haige on tohutute valude käes piinelnud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles