Riigikogus 24 tundi kestnud maratonistungil jõudis parlament haldusreformi eelnõule esitatud 121 muudatusettepanekust läbi hääletada vähem kui pool.
Riigikogul jäi haldusreformi eelnõu lugemine maratonistungist hoolimata pooleli (4)
12. mai 2016, 10:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Istung lõppes kell 13.55, kui opositsioonilise Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon palus 56. muudatusettepaneku hääletamise eel taas kümneminutilist vaheaega. Seaduse kohaselt peab neljapäevane istung lõppema hiljemalt kell 14.
Selleks ajaks oli riigikogu vaheldumisi hääletanud ja vaheaegu pidanud juba enam kui 10 tundi. Protseduurireeglite kohaselt jätkab parlament haldusreformi eelnõu teist lugemist ehk ülejäänud muudatusettepanekute läbivaatamist teisipäeva hommikul.
EKRE fraktsiooni aseesimees Henn Põlluaas kinnitas Postimehele, et saadikurühm kavatseb venitamistaktika kasutamist ka järgmisel nädalal jätkata, sest pole haldusreformi plaaniga absoluutselt nõus. Läbivaatamata ettepanekute hulka arvestades võib eelnõu teine lugemine seega kesta terve teisipäevase istungi ja lõppeda alles kolmapäeval.
Sama plaani kinnitas pressiteate vahendusel ka Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Mailis Reps, kelle sõnul toimus öösel riigikogus küll mitmeid töiseid nõupidamisi, kuid kahjuks ei viinud need kompromissile lähemale. «Me oleme valmis vaheaegade võtmist katkestama, kuid seda vaid juhul, kui valitsus viib seadusesse sisse muudatused, mis meie hinnangul on haldusreformi edukaks rakenduseks hädavajalikud. Hetkel pole nende poolt mingisugust sisulist arutelugi näha, rääkimata kompromissist,» ütles ta.
Riigikogu liikmed postitasid öö läbi sotsiaalmeediasse ka fotosid parlamendis toimuvast. Väsinud saadikud vedasid hoonesse kohale nii oma koeri kui ka uudistasid ringi võõrastes fraktsiooni tubades.
Eilsel Keskerakonna pressikonverentsil söödud tort on tekitanud aga juba palju tähelepanu Eesti kaardi pärast, mida koogil kujutati. Nimelt oli tordil Eesti maa-alal ka vaidlusalune Petseri, mis kuulub de facto Venemaa Föderatsiooni Pihkva oblasti koosseisu.
Riigikogu keskfraktsiooni liige Jaanus Karilaid põhjendas torti sellega, et Keskerakonna fraktsioonis on mitu poliitikut, kes näevad maade kinkimises Vene Föderatsioonile meie diplomaatia ja välispoliitika nõrkust.
«Küsimus on täna selle kingitava maa rahalises kompenseerimises, kahjuks pole olnud meie viimastel valitsustel julgust olnud kaitsta Jaan Poska nn pärandust. See tort väljendas ka Eesti läbirääkimisoskuste, diplomaatia triumfi ja suursaavutust,» lisas ta, kuid ei vastanud küsimusele, kuidas mõjutab selline tort Keskerakonna koostöölepingut Vladimir Putini parteiga Ühtne Venemaa.
Kell 7 hommikul, järjekordse muudatusettepaneku hääletuse eel, tõusid istungit juhatanud Riigikogu esimees Eiki Nestor ja saalis viibinud Riigikogu liikmed riigilipu heiskamise ajaks püsti. Riigilipp heisatakse Pika Hermanni torni igal hommikul hümni saatel.