Loe, miks vähendas ringkonnakohus terrorismi toetamises süüdistatud meeste karistust

Pildil Ramil Khalilov (vasakul) ja Roman Manko (paremal).

FOTO: Tairo Lutter

Ringkonnakohus otsustas madalamas kohtuastmes terrorismi toetamises süüdi mõistetud meeste karistust vähendada ennekõike seetõttu, et maakohus keskendus terrorikuriteole laiemalt, mitte aga konkreetsele kuriteole.

Tallinna ringkonnakohus tühistas eilse otsusega osaliselt Harju maakohtu otsuse ning kergendas Ramil Khalilovile ja Roman Mankole mõistetud karistusi. Kui maakohus mõistis islamiterrorismi toetamises süüdistatud tallinlased Khalilovi ja Manko jaanuari alguses süüdi ning mõistis neile karistuseks vastavalt seitse ja viis aastat reaalset vangistust, siis ringkonnakohus langetas karistused kolmele ja kahele vangla-aastale.

Kohtuotsusest nähtub, et ringkonnakohus nõustub enamikes punktides maakohtuga ning peab madalama astme kohtu põhjendusi õigeks. Küll aga on kaks olulist punkti, mille alusel otsustas teine kohtuaste meeste karistust märkimisväärselt vähendada.

Ringkonnakohus otsustas Khalilovi õigeks mõista terrorikuriteole vaimse kaasabi osutamise süüdistuses.

Kuna KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü, ei tohi preventiivsetel kaalutlustel mõista karistust, mis ei vasta isiku süüle. Maakohus on seda sisuliselt teinud.

Süüdistuse kohaselt osutas Khalilov Süürias olevale Sazanakovile vaimset kaasabi, tugevdades tema teotahet terroristlikusse ühendusse kuulumiseks, väljendades pidevat heakskiitu ja poolehoidu elulaadile terroristliku ühenduse liikmena. Samuti osutas Khalilov süüdistuse kohaselt talle vaimset kaasabi, nõustades teda lennubroneeringu kasutamise osas ning rahaliste vahendite kättesaamise osas, samuti väljendades valmisolekut Süürias viibivat meest igakülgselt abistada.

Kohtukolleegium nentis otsuses, et maakohtus toimunud kohtuliku uurimise raames ega süüdistuskõnes ei viidanud prokurör ühelegi konkreetsele kirjale või sõnumile, milles Khalilov oleks väljendanud süüdistuses väljatooduid heakskiitu mehe tegevusele terroristliku ühenduse liikmena.

Ringkonnakohus nendib, et ehkki maakohus on otsuses tsiteerinud mitmeid e-kirju, mis maakohtu hinnangul näitasid Khalilovi vaimset kaasabi, ei ole ta avaldanud mingisuguseid mõtteid ISILi või Dzabat Nusra kohta. «Tegelikult on seda möönnud ka maakohus,» seisab ringkonnakohtu otsuses.

«Seega on maakohus mõistnud Khalilovi süüdi selles, et ta aktsepteeris Sazanakovi tegevust Süürias ega mõistnud seda hukka. Maakohus ei ole tuvastanud tegu, milles teda süüdistati, s.t seda, et Khalilov oleks väljendanud pidevat heakskiidu ja poolehoiu Sazanakovi elulaadile terroristliku ühenduse liikmena,» põhjendab ringkonnakohus.

Ringkonnakohus nõustub kaitsjate seisukohaga, et maakohus on mõistnud Khalilovile ja Mankole põhjendamatult karmid karistused.

Ringkonnakohus nendib otsuses, et karistusseadustiku kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Lisaks tuleb karistuse mõistmisel arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus toob välja ka, et maakohus on märkinud, et karistuse mõistmisel peab kohus andma hinnangu toimepandud kuriteole, s.t süü suuruse tuvastamisel tuleb arvestada teo toimepanemise tehiolusid.

«Paraku ei nähtu maakohtu otsusest, et maakohus oleks karistuse mõistmisel neist kriteeriumidest lähtunud. Suure osa karistusi puudutavatest põhjendustest võtavad enda alla üldised terrorikuritegu kui sellist, mitte konkreetset tegu iseloomustavad argumendid,» leiab ringkonnakohus.

Maakohus tõi küll välja, et terrorismikuritegude puhul on tegemist väga raskete kuritegudega ning et tegemist on esimese astme kuriteoga, samas aga ei ole keskendutud konkreetse teo eest mõistetavale karistusele.

Seda enam, et maakohus tõi meeste süüd iseloomustava välja just selliseid asjaolusid, mis viitavad süü väiksusele – ei ole tuvastatud, et nende tegude tagajärjel oleks reaalne terrorikuritegu toime pandud ning ka rahaline toetus ise ei olnud suur.

Maakohus tuvastas ka, et Khalilovi ja Manko puhul ei esine karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Mõlema süüdistatava kohta märkis kohus, et nad on varem kriminaalkorras karistamata ning süüdistavaid iseloomustavate asjaoludena arvestas kohus veel sedagi, et neil on lastega pered.

«Kuigi loetletud asjaolud on kõik sellised, mis näitavad Khalilovi ja Manko süü väiksust ja iseloomustavad neid endid positiivselt, mõistis kohus neile sanktsiooni keskmisele määrale vastava või selle lähedase karistuse,» juhtis ringkonnakohus tähelepanu.

Teine kohtuaste märkis, et  preventiivsetel kaalutlustel ei tohi mõista karistust, mis ei vasta isiku süüle. «Maakohus on seda sisuliselt teinud, seades (üld-)preventiivsed kaalutlused (soovi anda signaal, et terrorikuritegudele reageeritakse karmilt) tähtsamaks tuvastatud süü suurusest: sanktsiooni keskmisesse vahemikku jäävad karistused ei vasta kohtu tõdemusele, et toimepandud kuritegu iseloomustavad asjaolud näitavad süü väiksust.»

Seetõttu ongi ringakonnakohus seisukohal, et nii Khalilovi kui Manko süüd tuleb pidada pigem väikseks. Manko puhul peab kohtukolleegium süüle vastavaks sanktsiooni alammäärale vastavat karistust, st kahe-aastast vangistust. Kohus leidis, et ka Khalilovi puhul tuleb arvestada sellega, et rahalised vahendid, mida ta kogus ja kättesaadavaks tegi, ei olnud suured.

Siiski pidas kohtukolleegium Khalilovi süüd Manko omast suuremaks, sest just tema korraldas ennekõike Süürias viibiva mehe toetamist.

Kaitsjad taotlesid ringkonnakohtult ka maakohtumenetluses kantud õigusabikulude hüvitamist. Kuna ringkonnakohus mõistis mehed osaliselt õigeks, tuleb taotlused osaliselt rahuldada. Kuna nii Khalilovi kui Manko puhul moodustab osa, milles nad õigeks mõisteti, süüdistuse mahust väiksema osa, peab ringkonnakohus põhjendatuks kaitsjatele makstud tasu hüvitamist 1/3 ulatuses.

See tähendab, et Khalilovile tuleb hüvitada 6069,28 eurot ning Mankole 4886,87 eurot.

Eilne otsus ei ole veel jõustnud ning selle saab edasi kaevata 30 päeva jooksul. Riigiprokurör Laura Vaik ei osanud veel eile öelda, kas prokuratuur kavatseb otsuse edasi kaevata.

Tagasi üles