Fotod: Vabaerakond kohtus presidendiks pürgiva Jaak Jõerüüdiga

Vabaerakond kohtus täna õhtul kell 18.30 Rahvusraamatukogu kuppelsaalis võimaliku presidendikandidaadi, diplomaat-kirjanik Jaak Jõerüüdiga, kes tutvustas erakonna liikmetele lähemalt oma vaateid ja seisukohti.

Kohtumist juhtinud riigikogu Vabaerakonna fraktsiooni liige Artur Talvik küsis õhtu jooksul terve rida küsimusi, millele järgnesid Jõerüüti kuulama tulnud erakonna liikmete küsimused. 

Ühiskondlike küsimuste kõrval tuli jutuks kirjandus, arvamusliidri roll, Jõerüüdi nooruspõlv ja diplomaadikarjäär. Talvik ei jätnud puudutamata ka teemat, et Jõerüüt kuulus nooruspõlves kommunistlikku parteisse ja keeldus alla kirjutamast venestamise vastu protesteerinud 40 kirjale, mis oli nõukogude okupatsiooni ajal üks olulisemaid algatusi nõukogude võimule vastu hakkamisel.

«Tuleb tunnistada, et 30-aastasel võib olla sees veel päris suur annus naiivsust. Lasin ennast ära rääkida, sest lubati, et nii saan midagi rohkem ära teha, täpsustamata, mida. Hiljem selgus, et mitte midagi ei saanud,» vastas Jõerüüt küsimusele, mida ta on pidanud viimasel ajal üsna palju kuulma. Ta lisas, et poleks pidanud sinna parteisse astuma ja see oli viga, mida ta kahetseb. «Vead on aga tehtud ja loodetavasti võetakse vabandused vastu.» 

Ent juttu tuli ka 20. Augusti Klubist, mille liikmed hääletasid 20. augustil 1991 Eesti taasiseseisvumise poolt ja kuhu ka Jõerüüt kuulub, ning ühes teiste kultuuriinimestega Eesti Liberaaldemokraatliku Partei loomisest aastal 1990. 

Jõerüüt tunnistas, et on hingelt liberaal ning talle meeldib n-ö puhtas ja klassikalises liberalismis üle kõige üks põhimõte - liberalism ehk isikuvabadus ulatub sinnamaani, kus see ei hakka takistama teise inimese täpset samasugust vabadust. «Ära tee teisele, mida sa ei taha, et sulle tehakse,» nimetas ta ühe tähtsa põhimõtte, millest lähtub.

Küsimusele, kas Eestist peaks saama ÜRO Julgeolekunõukogu ajutine liige, kostis ta, et see on küll laiem teema, kuid lühidalt öeldes peaks küll, sest see kogemus oleks meile väga oluline. Ta lisas, et tema ise tegigi 2005. aastal kaitseministrina peaminister Andrus Ansipile ja välisminister Urmas Paetile sellise ettepaneku.

Muu hulgas avaldas Jõerüüt aktuaalsetel teemadel kõneldes arvamust, et 7,5 miljoni elanikuga Kataloonia võiks olla iseseisev ning Tiibeti vaimse juhi dalai-laamaga kohtuks ta presidendina ainult siis, kui Eestile oleks sellest põhiseadusest lähtudes kasu. Terminist «vihakõne» rääkides märkis ta, et ei saa siiani selle sõna tähendusest päris täpselt aru. 

Kuus küsimust ja vastust

Talvik esitas Jõerüüdile kuus küsimust ja vastust, millele on pidanud vastama ka teised võimalikud presidendikandidaadid.

1. Mis on tänases Eestis hästi ja mida saab paremini teha?

Tänases Eestis on väga hästi üks asi - see, et me oleme iseseisvad. Mida saaks paremini teha? Riigipea valimise seadus on ajast täiesti maha jäänud, see tuleks ümber teha. Seal läheb põhiseaduse vaim, n-ö põhiseaduse sõna selgelt vastu rahva ootustele. See ei ole mitte kellelegi hea. See olukord vajab parandamist, aga mina ei ole see juriidiline geenius, kes ütleb, kuidas seda teha. Oluline on ka see, mis haldusreformist lõpuks saab ja kuidas see mõjutab kogu Eesti elu. Kaasa arvatud ääremaastumine, julgeolek, inimeste heaolu, demograafia, väljaränne ja kõik muu. See on üks suur kamakas. 

2. Mis on presidendi roll?

Siinkohal toon välja Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvi 78. Selles paragrahvis on 20 punkti. See on presidendi ametijuhend. Tihtipeale minnakse sellest kiirelt üle, et seal on kõik kirjas, aga mis seal täpselt kirjas on? Nendes 20-s punktis on kokku kirjas 34 kohustust, mida president peab täitma. Nendest seitse on defineeritavad selgelt välispoliitilistena ja 27 on defineeritavad n-ö sissepoole vaadatuna. Tuleb möönda, et osa asju 27-st on ühekordsed tegevused, nagu riigikogu valimiste väljakuulutamine, riigikohtu esimehe kandidaadi leidmine jne, aga igaüks saab meist aru, et paljude nende ühekordsete tegevuste jaoks tuleb palju vaeva näha ehk kodutööd teha.

3. Selle oled sa küll välja öelnud, aga sa oled siis valmis olema presidendikandidaadi kandidaat?

Jah, olen välja öelnud, sest ega ma muidu poleks siia tulnud. Kui üks inimene tuleb, et jutustada oma arvamustest selles kontekstis, siis ta arvestab kõigi võimalike arengutega.

4. Mis oleks see kandev mõte, mis oleks Eestit ühendav ja edasiviiv?

Võtsin ühe spikri kaasa (haarab paberi ja hakkab ette lugema). 

Milliste tõsioludega tuleb Eestil alati arvestada? Eesti on ja Eesti jääb väikeriigiks ja väikeriigid on tundlikumad aja voolule. Meie kell tiksub kiiremini. Meil on alati vähem aega. Meie poliitiline inerts on suurtega võrreldes väike. Seda hoolikamalt tuleb meil suhtuda oma rahvastiku, identiteedi ja kultuuri taastootmisse. Siia kuuluvad kõik rahvastikuprobleemid: iive, sündide ja abortide vahekord, lastetoetuste süsteem, rahvastiku ruumiline paiknemine regionaalpoliitikas, tööpuuduse ja tööjõupuuduse ületamine ja palju muud. Siia kuulub eestlase iseolemine, identiteet ja kultuuri säilitamine... Just nüüd on kõige rohkem vaja sisepoliitilist koosmeelt strateegiliste küsimuste otsustamisel ning ohutunnet ja tundlikkust rahvusvahelise olukorra ning Eesti asendi tajumisel. Seega, esiteks, küsimus meie strateegilisest suutlikkusest, teiseks, väikese Eesti omapära tajumine, kolmandaks, põhiseaduse püsimine ja põhiseaduse muutmine, neljandaks, küsimus meie ajaloolisest mälust...

See on Lennart Meri kõne aastal 2001 riigikogu avaistungil. Miks ma selle leidsin? Otsisin seda Lennarti kõnet, kus ta tegi riigikogule ettepaneku minna otsevalimistele. Otsisin seda, et mismoodi ta seda avaldust tegi ning sellestsamast kõnest avastasin selle. Mis ma siis avastasin? Ma tõepoolest ei olnud Lennarti pealt maha kirjutanud, aga ühes minu Postimehes avaldunud hübriidohtude kolumnis, oli kirjas:

Eesti jaoks on kestmise vundamendiks kultuur. Selles kontekstis sisaldab see nelja mahukat komponenti – teaduslooming, kunstilooming, haridus ja emakeel. 

Nende nelja komponendi pidev riiklik toetamine ja kasutamine on see, mis aitab meil vastu pidada ja kesta. Ilma selle vundamendi eest hoolt kandmata, nagu ma nüüd kujundlikult ütlen, kõiguvad riigi majandusehituse seinad, vajuvad mutta riigikatse roomikud ja saapad, kuivavad elujõu jõed ning varisevad tolmuks eneseusu kantsid. Aga sellise vundamendi pideva kindlustamisega on võimalik Eestile tagada tulevik.

5. Milline on Eesti viie ja kümne aasta pärast?

Viie aasta pärast on Eesti kindlasti Euroopa Liidu ja NATO liige ja kümne aasta pärast täpselt samuti. Milliseks seestpoolt kujuneb... kui teie suudate, kui Vabaerakond suudab mõningaid oma põhiteese arendada, nagu poliitilise konkurentsi suurendamine ja erakondade rahastamise kärpimine ja üldse vabakonna kaasamine ning mõningad muud asjad, mis teil manifestis sees on, mis soodustavad sedasama arengut, mida te praegu näidanud olete, et parlamendi koosseis äkki muutus, siis ei ole viga, aga alati tuleb olla skeptiline. Olen näinud paraku mõningates riikides täielikku stagnatsiooni, mis ühel hetkel muidugi mööda saab, aga noh Lennartitki meenutades... väikeriigil on natuke teine probleemide dimensioon kui suurtel.

6. Kas sul on kapis veel luukeresid?

Mina ei tea, kui palju neid linnalegende liigub. Osades on pooltõde, osades on kümnendik tõde, osades pole üldse tõde. 

Lõpuks tulid Vabaerakonna liikmete küsimused. Muu hulgas küsiti, kuidas erineks Jõerüüt presidendina Toomas Hendrik Ilvesest. Ta vastas järgmiselt: «Minu nimi ei ole Toomas Hendrik Ilves, minu nimi ei ole Lennart, minu nimi ei ole Arnold. Inimestena oleme kõik erinevad ja see, kuidas üks või teine inimene käitub, oleneb väga palju iseloomust. Teiseks otsustab väga palju selles käitumises ajastu taust. Arnold Rüütli suur teene Eesti rahva ees oli see, et ta veenis suurt hulka maainimesi, kelle seas oli tal suur autoriteet, et Euroopa Liitu astumine on siiski vajalik ja hea. Toomas Hendrik Ilvese puhul on tegu minust palju professionaalsema infotehnoloogia tundjaga. Mina olen tavakasutaja, tema on selle ala spets. See kuulus kuidagi loomulikult tema kümne aasta sisse. Olen lihtsalt diplomaadina näinud, kui kiiresti praegusel ajal kõik muutub. Kes oleks võinud kolm aastat tagasi arvata, et me praegu tegeleme selliselt rändekriisiga.» 

Herkel: Jõerüüt naljalt ei libastu

Erakonna esimees Andres Herkel ütles pärast kohtumist, et Jõerüüt jättis endast mulje kui kaalutlevast diplomaadist, kes naljalt ei libastu ning kes mõjub rahustava ja usaldusväärsena. 

«Paljudes küsimustes, mida Vabaerakond on tõstatanud (erakondade rahastamine, demokraatia, kaasamine jm), väljendas ta väga sarnaseid seisukohti. Esile tulid ka kõik n-ö teravad küsimused seoses Kirjanike Liidu partorgiks olemisega ning ka Jõerüüdi vastused olid enam-vähem samad, mida ta varemgi on ajakirjandusele andnud,» rääkis Herkel.

Tema hinnangul oleks Jõerüüdi näol tegu tugeva presidendikandidaadiga.

Tänane kohtumine oli juba kolmas. Varem on kuulamistel kõnelnud välisminister Marina Kaljurand ja Euroopa Parlamendi liige Indrek Tarand.

Herkel ei hakanud võimalikke presidendikandidaate omavahel võrdlema, vaid ütles, et kõik kohtumised on olnud kõrgetasemelised ja huvitavad.

---

Vabaerakond soovib avatud kuulamisi korraldades saada rohkem aimu nende inimeste seisukohtadest, keda on avalikkuses presidendi ametisse sobivate kandidaatidena esile tõstetud ja kes võiksid pälvida erakonna ja fraktsiooni liikmete toetust kui mitte esimeses, siis võib-olla teises või kolmandaski ringis.

Vabaerakonnal on riigikogus kaheksa kohta ning see tähendab, et erakond iseseisvalt oma kandidaati üles seada ei saa. Erakond on aga valmis osalema sõelumisprotsessis ja läbi rääkima teiste erakondadega. Oma arvamuse kujundamiseks korraldab partei kohtumisi.

Erakonna esimehe Andres Herkeli sõnul toetab Vabaerakond kandidaati, kel on parteideülene toetus ja kes on autoriteet ka väljaspool Eestit. «Eesti president peab olema võimalikult sõltumatu, oskama näha ja näidata suuremat pilti, kuhu Eesti peab minema,» märkis Herkel.

Samuti peab tema sõnul president reageerima riigikogu praakide ja ülepingutuste suhtes ning olema ühiskonna sidustaja. «Ta peab olema veenev kõneisik ja dialoogipartner kõigi ühiskonna rühmade jaoks,» lisas Vabaerakonna esimees.

Praegu on oma valmisolekust presidendiks kandideerida andnud peale Jõerüüdi teada ka Siim Kallas, Marina Kaljurand, europarlamendi liige Urmas Paet ja Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Mailis Reps.