Energiafirmad: lendorava elupaigad toovad riigile 112,2 miljonit kahju (11)

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lendorav.
Lendorav. Foto: Internet

Energiafirmade VKG Kaevandused ja Kiviõli Keemiatööstuse OÜ sõnul tähendab lendoravate püsielupaikade loomine Sonda piirkonnas, et tootmata jääb 2 miljonit tonni põlevkiviõli ning riigieelarve tulud vähenevad 112,2 miljoni euro võrra. Keskkonnaministeeriumi sõnul ei ole aga välistatud, et mõlemapoolsete kompromisside puhul saavad alalt toimetatud nii lendorav kui kaevandus.

VKG ja Kiviõli Keemiatööstus on taotlenud Sonda põlevkivikaevanduses kokku 5243 hektari suurust mäeeraldist, milles põlevkivi aktiivne tarbevaru on kokku 152,7 miljonit tonni. Kaevaloa taotluse osas algatas keskkonnaministeerium keskkonnamõjude hindamise juba 2013. aastaks, kirjutasid ettevõtted keskkonnaminister Marko Pomerantsile, vahendab BNS.

«Vaatamata asjaolule, et keskkonnamõjude hindamine on kestnud juba ligikaudu kolm aastat, sai arendajale teatavaks alles käesoleva aasta mais asjaolu, et antud alale on plaanitud olulisel määral täiendavaid lendorava püsielupaikasid. Arendaja on arvamusel, et antud juhul on tegemist ka hea haldusmenetluse tava rikkumisega, kus menetleja peab informeerima taotlejat teda puudutavatest täiendavatest asjaoludest,» seisab kirjas.

Nimelt kantakse ettevõtete sõnul püsielupaikade moodustamisel maha ligikaudu 16,3 miljonit tonni põlevkivivaru, mis muudab juba niigi raskesti tasuval kaevandusalal paiknevad varud veelgi väiksemaks. "See omakorda suurendab kogu kaevanduse tasuvusperioodi veelgi ja muudab selle isegi standardse lahenduse puhul küsitavaks," kirjutasid VKG ja Kiviõli Keemiatööstus.

"Arvestades sellega, et keskmiselt kulub ühe tonni põlevkiviõli tootmiseks ligikaudu kaheksa tonni põlevkivi, jääb planeeritavate piirangute tõttu tootmata ligikaudu 2,04 miljonit tonni põlevkiviõli. Kui arvestada asjaolu, et riigile laekub tonni toodetud põlevkiviõli pealt riigitulu ainuüksi keskkonnamaksude ja tööjõumaksude pealt ligikaudu 55 eurot, siis jääb antud otsusega riigieelarvesse laekumata ligikaudu 112,2 miljonit eurot," märkisid ettevõtted.

Samuti ei ole plaanitaval kaevandustegevusel ettevõtete hinnangul tegelikku keskkonnaohtu ega ei piiraks kaevandamine oluliselt ka lendoravate elutegevust. "Lähtudes /…/ lendoravaeksperdi Uudo Timmi ütlustest ei oma kõik kaardil kujutatud planeeritavad alad ka potentsiaalset väärtust lendorava püsielupaigana, vaid kannavad pigem liikumiskoridori eesmärki," seisab kirjas.

Keskkonnaminister Marko Pomerants algatas kolmapäeval määruse, millega muudetakse äärmiselt ohustatud lendorava olemasolevate püsielupaikade piire ja kaitsekorda ning moodustatakse 25 uut püsielupaika. "Eeldan, et tuleb kirglik protsess, aga loom on tähelepanu ja kaitsmist väärt ning asjaga enam jorutada ei kannata," ütles Pomerants keskkonnaministeeriumi pressiesindaja teatel.

Lendorava püsielupaiga sihtkaitsevööndis on eelnõu kohaselt keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, sest nende tegevuste tulemusena häviks - eelkõige raie tõttu - lendorava elupaikade tuumikalad ehk pesametsad. Püsielupaiga valitseja nõusolekul on lubatud metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse eesmärgile ja kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalikud tegevused, seal hulgas kujundusraie, teatas ministeerium.

--

Keskonnaministeeriumi kommentaar:

Sonda planeeritava kaevandusalaga kattub viis kavandatavat lendorava püsielupaika. Määruse algatamisotsusele järgneb nüüd, nagu toimub ka teiste liikide kaitsetegvuste planeerimise puhul, huvitatud osapoolte kaasamine, mille viib läbi Keskkonnaamet.

Maaomanikele, omavalitsustele ja teistele huvigruppidele saadetakse teavituskirjad infoga kavandatavatest püsielupaikadest. Kaasamise käigus arutatakse läbi laekunud seisukohad ja ettepanekud ning vajadusel täpsustakse vastavalt eelnõud. Ettepanekute ja arvamuste laekumise järel on planeeritud juuni lõpus, juuli alguses infokoosolekud maaomanikele ja huvigruppidele.

Huvitatud osapoolena ehk antud juhul ettevõttena, kellel on riigimaal majandushuvid, on kaasatud protsessi ka VKG Kaevandused. 7. mail toimus ettevõttega esimene kohtumine, kus arutati võimalikke kompromisse. Lõpplahendus sõltub eesseisvatest läbirääkimistest, kuid mõlemapoolsete kompromisside puhul pole välistatud, et alal saavad toimetatud nii lendorav kui kaevandus. 

Kommentaarid (11)
Copy
Tagasi üles