Parlamendi riigikaitsekomisjonis arutati tänasel ümarlaual mehitamata õhusõidukite kasutamise reguleerimist Eestis, muu hulgas räägiti ka võimalusest kehtestada droonide lennutajatele juhiluba, nagu autojuhtide kehtib liikluses.
Riigikogus arutati, kas droonide lennutajatele peaks väljastama juhiluba (4)
18. mai 2016, 18:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lennuliiklusteeninduse ASi lennujuhtide osakonna juhataja Üllar Salumäe tõi pärast riigikogu konverentsisaalis kõlanud ettekandeid diskussiooniosas välja, et kuigi mehitamata õhusõidukite keelualade kehtestamine on Eestis õnnestunud, ei ole jätkuvalt võimekust kontrollida seda, kas mõni õhusõiduk keelutsooni siseneb.
Mehitamata õhusõidukite keelutsoonid on Eestis näiteks Ämari lennubaas, sõjaväeosad, vanglad, presidendiloss, teatud looduskaitsealad, suurüritused jms. Kontrollalad on peamiselt lennuväljade lähedased alad, samuti Tallinn (Lagedist Rannamõisa ja Sakuni), Tartu (Ülenurme lennuväljast 25 km raadiuses), suur osa Pärnumaast, Hiiumaast ja Saaremaast. Seal drooni lennutamiseks peab lennuametilt taotlema luba.
Salumäe tõi välja, et alles 9. mail lennati näiteks drooniga keelutsoonis Filtri tee vahetus läheduses üle sõjaväeosa. «Seda me ei ole täna võimelised kontrollima,» tõdes ta. Nii võib juhtuda, et mõni väike droon satub näiteks lennujaama alale, halvemal juhul eksib droon lennuki mootorisse.
Salumäe nentis, et droonide lennutajatega vesteldes tuleb välja nende suur pahameel selle üle, et nad ei või ühises õhuruumis vabalt drooniga lennata. Paraku kehtivad aga reeglid ka liikluses liiklejatele.
Salumäe pakkus, et kui liikluses on autojuhtidel juhiload, sõidukitel liikluskindlustus ning ülevaatus, siis seesama võiks kehtida ka droonide lennutajatele. Kuidas muidu tagada, et näiteks drooni lennutaja tekitatud kahju saaks kolmandale isikule hüvitatud?
Paneelil kõlas aga ühe sõjaväelase arvamus, et väikesi droone, mida eraisikud lennutavad, ei peaks muutma n-ö autodeks, vaid käsitlema neid pigem kui jalgrattaid ja andma nende kasutajatele rohkem vabadust.
Siseministeeriumi kaitsevalmiduse osakonna juhataja Rando Kruusmaa tõdes, et kaitsepolitsei ja piirivalve jaoks on kõige suurem probleem seotud mehitamata õhusõidukite tuvastamisega. Praegu on ministeeriumi üheks eesmärgiks arendada võimekusi, mis tuvastaks teisi droone.
«Kui keegi jälgib sellega piirivalve kordoni tööd, siis täna ei ole regulatsiooni, et öelda, et lõpeta ära, see on keelatud ala,» märkis ta.
Kruusmaa tõi välja, et kui välismaal on mehitamata õhusõidukitega viidud piiril läbi salaoperatsioone näiteks salakaubaveo vms avastamiseks, pole meie piiril seda võimekust veel tema teada kasutatud.
Lennuameti lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna juhataja Kristo Vallimäe selgitas, et Eestis on õigus õhuruumi korraldada lennuametil. Eestis on droonide aktiivseid lennutajaid praegu hinnanguliselt üle 1600.
«Nendest enamik ei tea lennundusest midagi. Neil puudub baasarusaam, mis on lennuruum ja kuidas seal peaks käituma,» möönis ta ja lisas, et nad üritavad seda kogukonda pidevalt rohkem harida.
Diskussioonis jäi kõlama ka soovitus, et droonide ostjatele võiks rohkem õpetusi kaasa jagada.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi lennundustalituse juhataja Priit Rifk tutvustas, et NATO reguleeris droonide lennukõlblikkusnõuded esmakordselt 2009. aastal.
Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku kehtestada ühtsed standardid kaugjuhitavate õhusõidukite kasutamiseks. Hetkel on koos EASAga (Euroopa Lennundusamet) töös raammääruse muutmine, kuid Rifki sõnul jääb palju reegleid siiski Euroopa riikidel siseriiklikult reguleerida ning raammäärusega võib veel mitu aastat aega minna.
Esimene riik, kes reguleeris siseriiklikud nõuded mehitamata õhusõidukitele, oli Suurbritannia. Euroopa Komisjon on välja andnud hulga erinevaid dokumente, mis kirjeldavad droonide kiiret arengut ja kasu majandusele.
Peamine probleem Rifki on arvates praegu alla 150 meetri kõrgusel lendavate väikeste droonidega, mis on turul kergesti kättesaadavad, kuid kipuvad omanikel kergesti n-ö käest ära lendama.
Lennuakadeemia rektor Jaanus Jakimenko tõdes, et mehitamata õhusõidukite mõju ühiskonnale on väga tugev ja lähiaastate turg kasvab suure kiirusega. Lennuakadeemia eesmärk on Ülenurmel asuvas õppekeskuses välja töötada Eesti oma mehitamata õhusõidukite testimiskeskus. Lennuakadeemias tehakse praegu ka mehitamata õhusõidukite piloodikoolitust.