Mõni kuu tagasi, kui justiitsministeeriumis arutati kohtutäituritele nõuete suunamise süsteemi muutmist, oli mupo juht Kaimo Järvik süsteemi muutmise peamine vastane.
Järvik lubas kallata trahviotsused tänavale
/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
11. jaanuar 2011, 00:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tagantjärele targana võib nüüd arvata, et ilmselt üritas Järvik nii kaitsta oma kuritegelikku sissetulekut, mida ta kaitsepolitsei kahtlustuse järgi kohtutäitur Priit Lantinilt sai.
Ent toona tundus Järviku nii resoluutne vastuseis süsteemi muutmisele koosolekul viibinutele arusaamatu. Justiitsministeeriumi asekantsleri Marko Aaviku sõnul oli Järvik pehmelt öeldes ebakonstruktiivne.
«Muudatusi ta ei toetanud ja leidis, et munitsipaalpolitsei peab saama kohtutäiturite seast valida koostööpartnereid, kellega nad on harjunud koostööd tegema ja keda nad usaldavad,» rääkis Aavik Postimehele. «Ta leidis, et omavalitsuse asutuse juhina peab talle jääma õigus otsustada, milliste täituritega ta tahab koostööd teha ja nõudeid saata.»
Asekantsleri väitel ei soosinud Järvik mitte mingisugust koostööd ning jäi oma seisukohtadele lõpuni kindlaks. «Kuni sinnani välja, et ähvardas hakata nõudeid konteineriga koja ukse taha kallama, kui teised aru pähe ei võta,» rääkis ta.
Ent muuta polekski enam saanud suurt midagi, sest Aaviku sõnul olid selleks ajaks juba kõik õiguslikud otsused tehtud ja arutati veel vaid rakenduslikku poolt.
Sellest aastast ei jaga avalik-õiguslikke nõudeid täituritele enam asutused otse, vaid kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda jagab need kohtutäituritele. Nõuded tuleb jagada kõikide täiturite vahel võrdselt.
«Süsteem peab olema läbipaistev ja ka näima õiglane,» rääkis Aavik, kelle hinnangul on Tallinna munitsipaalpolitseis toimunu kindlasti erand. «Praegune süsteem peaks vältima inimfaktorist tulenevat libastumist.»
Vana süsteemi järgi võis maksmata trahvinõuete konkreetsele täiturile suunamine tuua talle sisse kopsaka summa. Täitur teenib trahvi väljanõudmise pealt ligi kolmandiku. Näiteks 35-eurose (ligi 546 krooni) trahvi puhul on täituri põhitasu määr 15,5 eurot (ligi 242 krooni), 200-eurose (ligi 3120 krooni) trahvi puhul juba 55,5 eurot (ligi 866 krooni).
Kohtutäitur Priit Lantinit, kes andis kahtlustuse järgi Järvikule 9500 eurot (ligi 148 200 krooni) pistist, tuntakse kui üht aktiivsemat trahvide väljanõudjat. Nii vaadati sellele, et mehe valdusse läks umbes 90 protsenti kõikidest mupo trahviotsustest, mõnelgi pool läbi sõrmede.
Kuni kapo mõlemad mehed laupäeval kuriteolt tabas. Järviku ja Lantini vastu olid süütõendid nii tugevad, et mehed ei vaevunudki kahtlustatavatena ülekuulamisel süüd tagasi ajama. Seetõttu tulid uurimisorganid pühapäeva õhtul neile ka vastu ja lasid mõlemad arestimajast koju. Tõenäoliselt otsivad prokuratuur ja kahtlustatavate kaitsjad kompromissi, et kohus määraks kokkuleppelise karistuse.
Kui Järvik ruttas esmaspäeva hommikul koos oma asetäitja Margo Reiskaga Tallinna linnavalitsusse aselinnapea Taavi Aasale juhtunust aru andma, siis Lantini kohta teatas justiitsministeerium avalikult, et ootab mehelt ametist tagasiastumise avaldust veel esmaspäeval (eile – toim). Vastasel korral lubati tema ametivolitused peatada.
Lantinilt tööpäeva lõpuks ühtegi avaldust ei tulnud. Ministeerium peatas tema ametivolitused ning algatas täituri suhtes distsiplinaarmenetluse.
Järvik teatas aga ise, et astub ametist tagasi. Eile õhtul esitas ta ka avalduse Keskerakonna juhatusele erakonnast lahkumiseks ning juhatus rahuldas mehe palve.
Mantlipärijana nähti Järvikul pühapäeval arestimajas järel käinud asetäitjat Margo Reiskat, ent üllatuslikult teatas linnavalitsus, et määrab mupo uueks juhiks hoopis Nõmme linnaosa heakorra eest vastutanud linnaametniku, endise politseikonstaabli Monica Ranna.
Skandaali peategelane Järvik jäi eile Postimehele tabamatuks. Ka temaga juhtunust vestelnud abilinnapea Taavi Aas ei vastanud juba teist päeva Postimehe kõnedele.
Kohtutäiturite juht: ega see tavapärane olukord olnud
«See on väga kahetsusväärne juhtum ja ma poleks elu sees osanud arvata, et asjad Eestis 2011. aastal ka niimoodi käivad,» ütles kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja aseesimees Mati Kadak.
Tema sõnul sai kohtutäitur seni konkureerida vaid oma hea tööga. Uus süsteem muutis olukorra selles valdkonnas aga palju läbipaistvamaks. Kadaku hinnangul on uus süsteem edukalt tööle hakanud ning koda nõuete jagamisel kindlasti hätta ei jää. «Vaadates uudiseid, võib öelda, et uus süsteem oli vajalik,» nentis Kadak. «Ausalt öeldes, ega see päris tavapärane ole, et mupo üheksakümmend protsenti nõuetest ainult ühele jagas.» (PM)