USAs tervisetreeneriks õppinud saarlanna Kati Mäekallas on veendunud, et toit mõjutab tuntavalt inimese emotsioone ja tervist. Seetõttu kannab tema tervislikke toorbatoone valmistav firma nime Good Mood Food ehk hea tuju toit.
Good Mood Food kasvatab endale ise tarbijaskonda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Good Mood Foodi toodangut on keeruline ühe sõnaga iseloomustada, sest tegemist on ise loodud turunišiga, nagu nendib Kati Mäekallas. Midagi sellist Eestis veel polnud, kui ta enam kui viie aasta eest koduköögis esimesed astelpaju-kõrvitsa seemnebatoonid valmis tegi ja kohalikku ökopoodi müügile viis. Vegan, pole lisatud suhkruid, gluteenivaba – need märksõnad tekitasid pigem pelgust, kui kutsusid ostma.
„See kõik tuli Eesti turu jaoks liiga vara. Inimesed polnud gluteenist veel eriti midagi kuulnud. Olin ajast ees ja pidin ise hakkama tarbijaid harima. Käisin väga palju laatadel ja messidel,” meenutab Kati Mäekallas. „Nüüd on teadlikkus kindlasti suurem.”
Tooraine väiketalunikelt
Good Mood Foodi seemnebatoonid on valmistatud seemnetest, pähklitest, puu- ja juurviljadest, mis on kuivatis 41 kraadi juures tihketeks viiludeks kuivatatud. Tooraine – peet, porgand, kõrvits jne – pärineb valdavalt Saaremaa väiketalunikelt. Kaugemalt peab sisse ostma vaid võõramaised viljad-seemned ning pähklid.
„Ostja arvab, et batoonide põhimassi moodustavad seemned, aga tegelikult on need köögiviljad ja puuviljad, kuid nende mass väheneb kuivatades ligi kolm korda,” selgitab Käti Mäekallas. Suure tooraine „kao” tõttu on ka lõpptoote hind kallivõitu, viis-kuus eurot 100grammise pakendi eest. Valikus on näiteks peedi-pohla, õuna-mustasõstra ja porgandi-pipra seemnebatoonid ning kirsi-banaani, musta ploomi ja Kreeka pähkli ning aprikoosi-goiji puuviljabatoonid. Lisaks mitmesugused küpsised.
Kati Mäekallas hakkas seemnebatoone esialgu oma tarbeks valmistama just seetõttu, et ei leidnud poeriiulilt vahepala, mis oleks tervislik. „Midagi, mis ei sisaldaks nisujahu, suhkrut ega piimatooteid – sellist näksi oli väga raske leida,” märgib ta.
Tänu suurele kiudainesisaldusele ja toitainerikkusele täidavad seemnebatoonid kõhu pikaks ajaks ning võivad Kati Mäekalda sõnul kiirel päeval või reisil edukalt toidukorda asendada. Samuti on seemnebatoonid hea võimalus meelitada lapsi sööma köögivilju, mis neile muidu võib-olla ei maitse. Sellepärast on kõik tootepakendid värvilised ja mängulised. „Olles ise ema, tean väga hästi, et lapsed ei taha igavaid pakendeid,” selgitab ta.
Samas on väiketootjal Eestis oma pakendit luua Kati Mäekalda sõnul äärmiselt kulukas ja keeruline. „Kui tahan tellida oma logoga ilusa pakendi, siis pean pakendeid tellima kümne aasta koguse, aga iga pakend vananeb lõpuks moraalselt. Pärast kütaksin nendega lihtsalt ahju. See ei tasu end väiketootjale kunagi ära,” kõneleb ta. Praegu on Good Mood Foodi tooted pakitud kilesse ning värvilised sildid käsitsi peale kleebitud. „See pole ideaalne lahendus, aga parim, mis olen leidnud,” nendib ettevõtja.
Hea toidu labor
Esimesed aastad koduköögis tootnud firma tegutseb nüüd juba poolteist aastat Kuressaare kesklinnas tootmisruumides, mida perenaine kutsub ka hea toidu laboriks, sest peale tootmise korraldab ta seal toitumis- ja elustiilikoolitusi.
Kati Mäekallas on võtnud enda missiooniks jagada teadmisi toitumise mõjust emotsioonidele, tervisele ja heaolule. „Minu toodang on minu visiitkaart, üks vahend, mille kaudu oma sõnumit edastada, aga minu eesmärk ei ole kunagi olnud üksnes toidutootmine. Toitumisteema on tervik. Õige toitumine on kõige alus ja ma soovin, et rohkem inimesi selle äratundmiseni jõuaks,” selgitab Kati Mäekallas, miks ta lisaks tootmisele on algatanud harivate ürituste sarja. Näiteks mai alguses õpetas ta valmistama tervislikke hommikusööke. Juunis aga toimub Saaremaal mitmepäevane heaolulaager.
Alustavale väiketootjale on Kati Mäekaldal hulgaliselt soovitusi. Põhiline on kohe kusagilt alustada ning mitte jääda ootama õiget aega, sest seda ei tule kunagi. „Kui kellelgi on idee, mille suhtes ta veel kõhkleb, kuidas seda ellu viia, siis minu soovitus: hakka lihtsalt pihta. Elu muutub pidevalt ja me ei saa kunagi kõiki asju ette näha ja läbi mõelda. Tuleb lihtsalt kuskilt alustada ja detailid selguvad tee peal,” julgustab ta.
Ka oma firmat juhtides hoidub Kati Mäekallas väga kindlaid plaane järgimast. „Mul ei ole Exceli tabelis eesmärke, vaid lähenen loovalt sellele, mis on teha vaja. Kui ennast sihtidega väga selgelt piiritlen, siis võib-olla ütlen hoopis väga headest uutest võimalustest ära, sest need polnud minu eesmärgid,” selgitab ta oma põhimõtteid.
Ekspordivõimalused
Ettevõtte toodangumaht on olnud aastate jooksul kõikuv. Vahepeal oli tööl kaks inimest, kuid praegu saab Kati Mäekallas ühe abilisega hakkama. Alles hiljuti lõpetas saarlanna läbirääkimised aga ühe Belgia poeketiga, mis tähendanuks tootmismahu mitmekordamist.
Kaubavahetus jäi aga katki, sest Kati Mäekalda sõnul polnud belglaste hinnaootust võimalik täita. „Nad tahtsid toodet sisuliselt tooraine hinnaga. Ma ei näe mõtet tootmismahtu iga hinna eest suurendada, kui see tähendaks möönduste tegemisi tooraines või oma töötajatele sandikopikate maksmist. Sel ei ole mõtet ja see ei lähe minu väärtustega kokku,” kõneleb ta.
Samuti Soomes ja Rootsis ekspordivõimalusi uurimas käinud Kati Mäekallas on otsustanud praegu jääda kindlaks Eesti siseturule. „Kui toodad midagi, millele sa ise sisuliselt alles kasvatad turgu, siis tuleks läbimurre saavutada kõigepealt koduturul ja seejärel edasi vaadata.”
Oma koht
Kuigi Eesti on väike, on Kati Mäekalda sõnul siingi näha, et inimesed eelistavad kodulähedasi tootjaid. „Kõige paremini müün oma tooteid Saaremaal,” ütleb ta. Siiski saab Good Mood Foodi toodangut osta poodidest üle Eesti, näiteks Tallinna ja Tartu kaubamajast, Stockmannist ja Solarise toidupoest, Pärnu keskuse taluturult jne. Suur osa müügist käib e-poe vahendusel.
Varem oli toodang müügil veel Selverites, ent Kati Mäekalda sõnul oli suurpoeketis keeruline leida seemnebatoonidele sobivat asukohta. „Üks asi on see, et inimene meie tooteid teab, teine asi see, kas ta oskab need ka poest üles leida. Selveris olid need suhkrut täis hommikusöögihelveste juures, kuhu terviseteadlik inimene ei lähegi. Kui aga panna need diabeetikute toodete riiulisse, siis pole seegi õige koht. Kõige õigem oleks seemnete ja pähklite juures, kuid seal ei olnud ruumi,” kirjeldab Kati Mäekallas, kuidas niitootele on suurpoes keeruline leida õiget kohta.
Viimastel aastatel on sarnaseid toorbatoonide valmistajaid Eestis juurde tulnud. Kati Mäekallas sõnab, et tarbijate harimise seisukohast on teretulnud, kui rohkem inimesi sama sõnumit levitavad. Samas paneb tihe konkurents niigi kitsas turuniis veelgi enam pingutama. „Ega meil kerge ei ole, ütlen ausalt. Olen tundnud väsimust, aga ei saa seda tööd ka jätta. Jätkan igal juhul seda teed.”