Rootsi Julgeolekuteenistus (Säpo) hoiab silma peal neil, kes on läinud Rootsist Süüriasse või Iraaki sõdima äärmusrühmituse Islamiriik vastu, tehes seda kurdiüksuste ridades või liitunud neis riikides Islamiriigiga.
Islamiriigi vastu sõdiv rootslane: kurdid ei oota oma ridadesse «turiste»
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
26. mai 2016, 09:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aftonbladet kirjutab, viidates Säpo andmetele, et selliseid Rootsi kodakodsusega isikuid on umbes 300.
Üks Säpole huvi pakkuvatest isikutest on 48-aastane Niclas Jansson, kes möödunud nädalal lendas Põhja-Iraaki Kirkuki liitumaks kurdide Peshmerga üksustega. Ta on praegu seal ainus rootslane.
«Lisaks minule on siisn veel norrakaid, britte ja ameeriklasi, ülejäänud on kurdid,» teatas Jansson Rootsi meediale Kirkukist telefoni teel.
Internetiväljaande Kurdish Question andmetel võitleb Lähis-Idas Islamiriigi vastu sadu eurooplasi, kelle seas on ka palju võitlejaid Skandinaaviast.
Janssoni andmetel plaanib veel rootlasi liituda Islamiriigi vastase võitlusega, kuid ta ei paljastanud kui palju neid olla võib ja kas nad on juba Süürias või Iraagis.
Rootslase sõnul ei oota kurdid oma ridadesse «turiste», kes arvavad, et tegemist on romantilise unistusega, kes teevad paar selfit ja kui asi tõsiseks läheb, siis lähevad kodumaale kiiresti tagasi.
«Kurdid ootavad neid, kes on saanud sõjaväelise väljaõppe või kellel on varasem lahingukogemus. Võitleja peaks olema vähemalt 26-aastane ja ei tohi olla kohtulikult karistatud,» lisas Jansson.
Rootslase sõnul tundis ta suurt tungi minna Islamiriigi vastu võitlema, kuna džihadistide julmus šokeeris ja tegi ta õnnetuks.
«Mõtlen sageli, mida paregused laste ja noorte põlvkonnad arvavad. Võimalik, et nad küsivad hiljem miks keegi midagi radikaalset ei teinud, sest Islamiriiki saab takistada. Kui Teise maailmasõja ajal oleks liitlased kiiremini ja oskuslikumalt tegutsenud, oleks ka natsid saanud varem peatada. Tahan teha kõik, et džihadistid ja terroristid lõpetaksid tegevuse,» selgitas rootslane oma motiive.
Ta oli varem käegalööja ja tunneb selle tõttu süüd. Janssoni selgituse kohaselt tahab ta Pešmerga ridades võideldes tõestada endale, et ta saab hakkama kõigega.
Rootlane ei kavatse igaveseks Iraaki jääda, kuid võitleb niikaua kuni olukord muutub või ta tervis vastu peab.
Rootsi Säpo ei kogu täpseid andmeid, kes ja miks Iraaki või Süüriasse kurdide juurde sõdima läinud on, sest neid isikuid ei peeta julgeolekuriskiks. Küll aga jälgitakse pidevalt potentsiaalseid terroriste, kes on sõdinud Lähis-Idas Islamiriigi ridades, kuid siis tulnud Rootsi tagasi.
Rootsis ei ole seadust, mis keelaks Rootsi kodakondsusega isikutel sõdida teiste riikide sõdades.
Rootsi kõrgema sõjakooli esindaja Hans Bruni teatel ei ole kõik välismaale sõdima minevad isikud automaatselt terroristid.
«Rahvusvahelised seadused sätestavad, kuidas tohib välismaal sõdida. Kui rikutakse reegleid, näiteks osaletakse massimõrvas, viiakse läbi piinamisi ja tsiviilisikute tapmisi, siis selle eest võidakse sõjakohtu alla anda. See käib nii sõdurite kui tsiviilisikutest vabatahtlike kohta,» teatas Brun.
Põhja-Iraagis on praegu ametlikult 35 Rootsi sõdurit, kes koolitavad kurdivõitlejaid.