Kaitseväe hinnangul oleks NATO liitlaste raketisüsteemide Patriot paigutamine Balti riikidesse kiireim ja efektiivseim viis õhukaitse tagamiseks.
Kaitsevägi: raketisüsteem Patriot on kiireim viis õhukaitse tagamiseks (1)
27. mai 2016, 23:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nooremleitnant Roland Murof kaitseväe peastaabi pressijaoskonnast ütles BNSile, et kaitsevägi on juba mõnda aega rääkinud õhukaitsest laiemalt ning kaugmaa õhutõrjest kitsamalt kui Eesti iseseisva kaitsevõime lünkadest.
Kaitseväe juhtaja kindralleitnat Riho Terrase ütles ajalehele Financial Times antud usutluses, et ebapiisav õhutõrjevõimekus on muutnud Balti regiooni haavatavaks Venemaa ootamatule rünnakule ning seetõttu peab NATO kaaluma sõjalennukite arvu suurendamist regioonis ning kavandama lisaks siia ka Patriot-rakettide paigutamist.
«Tegemist on kaitseväe juhataja ja kaitseväe hinnanguga Eesti kaitstavuse erinevate võimelünkade kohta, mille juures Patriot rakettide paigutamine Balti riikidesse ja Poolasse on üks efektiivsemaid viise kaugmaa õhutõrje tagamiseks,» sõnas nooremleitnant Murof.
«Varssavi tippkohtumine peab eelkõige andma poliitilise raamistiku NATO kaitsevõime tugevdamisel. Patriot raketid on ainult üks viis seda teha,» ütles nooremleitnant Murof. «Tähtis on, et sellised otsused langetataks ühiselt. Laiemalt on oluline NATO ühtsus, kui see kaob, siis kaotame me kõik. NATO tugevdamine peab jätkuma ka pärast tippkohtumist.»
Murof viitas, et kaitseväe juhata poolt usutluses öeldu tugineb kaitseväe ja kaitseministeeriumi hinnangutest võimelünkadele.
Praegu kehtiv riigikaitse arengukava aastateks 2013-2022 räägib keskmaa õhutõrjevõime arendamise alustamisest mitte enne 2022. aastat. “Ka siis ei õnnestuks meil praeguste vahendite juures keskmaaõhutõrjet välja arendada täiel määral, rääkimata kaugmaaõhutõrjest, mis on osa komplekssest õhukaitsest,” sõnas nooremleitnant Murof.
Ta selgitas, et kaugmaa õhutõrje funktsioon ei ole otseselt mingi objekti kaitse, vaid õhuruumi turvalisuse tagamine õhuoperatsioonide tarbeks.
«Siin peame vaatama kogu õhukaitse plaanimist kompleksselt, kus on oma roll õhukaitsel õhust, see on lennukite näol ning ka erineva kaugusega maapealsete õhutõrjesüsteemide koostoimimisel,» ütles nooremleitnant Murof.
Hinnangu, mitu Patriotide patareid tuleks Balti riikidesse paigutada, saavad anda siinsed planeerijad koos NATO väevõime planeerijatega. «Tegu on pikema hindamisprotsessiga. Meie jaoks on oluline, et arvestataks meie iseseisva kaitsevõimega, aga nähtaks ka neid lünki, kus vajame liitlaste toetust,» sõnas ta.