/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
Riigiprokurör Steven-Hristo Evestus nõudis täna Harju maakohtus toimunud istungil peaminister Taavi Rõivast tapmisega ähvardamises süüdistatavale Martin Kattaile osaliselt reaalset vangistust.
Evestus nõudis Kattai süüdi tunnistamist karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb rünnet kõrge riigiametniku elule ja tervisele ja palus kohtul karistada teda kuuekuulise vangistusega, millest reaalselt tuleks ära kanda üks kuu.
Ülejäänud viis kuud vangistust võiks Kattai prokuröri hinnangul kanda tingimisi kolmeaastase katseajaga.
Evestuse sõnul tekitas Kattai oma tegevusega peaminister Taavi Rõivasele reaalse ohutunde ning valitsusjuht tundis kohtualuse tegevuse tõttu hirmu. Prokurör märkis, et kohtualuse käitumine istungitel ei ole andnud alust arvata, nagu oleks ta oma teo raskusest aru saanud, seega peab karistus olema selline, et ta saaks aru oma tegevuse mitteaktsepteeritavusest.
Kaitsja Henrik Kirismäe sõnul ei sisalda Kattai sotsiaalmeedias tehtud postitused otsest ähvardust, nagu süüdistaja väidab. Kaitsja sõnul põhineb süüdistus tunnistajate puudulikel ütlustel. Kaitsja palus kohtul kohtul mõista Martin Kattai õigeks ja lõpetada kriminaalmenetlus.
Kattai loobus süüdistatavana õigusest esineda viimase sõnaga, öeldes, et tal ei ole midagi lisada. Kattai keeldus andmast kommentaare ka enne istungi algust ajakirjanikele, öeldes, et tal ei ole oma süüasja kohta midagi öelda.
Kohus kuulutab Martin Kattai süüasjas otsuse 14. juunil.
Riigiprokurör Steven-Hristo Evestus rääkis kohtus, et Kattai tegi peaminister Taavi Rõivase aadressil kokku viis ähvardust, millest esimese saatis ta oma Facebooki kontolt Reformierakonna toonasele peasekretärile Martin Kukele sõnumiga ja ülejäänud neli olid tema enda avalikul profiilil.
Kattai kirjutas mullu 4. septembril Martin Kukele Facebooki vahendusel saadetud saadetud sõnumis: «Me lõpetame siis, kui pagulasi Eestisse ei saabu /.../ Rõivase ilmselt tapame ära. Ma jätsin ta Nõmmel ellu. Ma ei taha olla selles olukorras, aga olen. Kättemaks ei ole sõnades. Martin Kukk, ma jätan su praegu kõrvale sihtmärgi ringist. Tervitused Reformierakonna politseile, me tapame teid kõiki.».
15. septembril postitas Kattai oma Facebooki avalikul profiilil sõnumi, milles ta kirjeldab, kuidas ta oli 6. septembril Tallinnas Vabaduse väljakul tolerantsemat Eestit toetaval kontserdil, millel osales ka Rõivas. «Panin käe taskusse (seal oleks võinud olla relv); mõtlesin, kas Kalts saab aru kui lähedal temale on ta vabanemine maistest piinadest; kui ma olin temast kohe kohe heas pussitamise kauguses…». Kattaid nägi kontserdil ka peaministri turvateenistus, kes tuvastas ta potentsiaalse ohuna, kuna ta oli Rõivase lähedal ja mehel oli käsi ohumärgina taskus.
25. septembril postitas Kattai oma Facebooki seinale järgmise sõnumi: «Taavi Rõivase kodu asub /…/ tänaval. Kui keerad Tehnika tänavalt üles, siis see on mingi 3-s maja paremat kätt…».
4. oktoobril lisas Kattai oma Facebooki profiilile järgmise postituse: «Sellest tulenevalt soovin Teiega jagada natukene operatiivinfot meie peaministri kohta. Lisan sellele tekstile pildi tema kodust Tallinnas /…/ tänaval. rõivast saadab väljas liikudes pidevalt 2 turvameest, liikleb ta kahe autoses kolonnis, ise sõidab audis, taga sõidab maastur julgestuspolitseiga. Kolonn on ära tuntav selle järgi, et erinevalt teistest liiklevatest autodes hoiavad nad kindlat pikivahe (3m). Minu hinnangul on see vahemaa näiteks RPG puhul rumalus, aga see selleks. Kui rõivas on kodus, seisab ta maja ees politsei patrullauto. Olge ettevaatlikud maja läheduses lollustega, sest maja esist valvab 360 kaamera. Teine kaamera on suunatud hoovi…».
16. oktoobril lisas Kattai oma Facebooki seinale postituse: «Võite selle patrulli rõivase maja eest ära koristada. Kinnitan, et meie hulgas pole mitte ühtegi, kes ründaks naisi või lapsi(erinevalt meie vastastest). Samas pean ka ütlema, et me ei saa tagada taavi rõivase ja tema politrukkide turvalisust…».
Peaminister Taavi Rõivas ütles kriminaalasja eeluurimisel, et Kattai postitused tekitasid temas hirmutunnet ja lõid ettekujutuse, et on reaalselt karta ähvarduse täideviimist.
Evestuse sõnul pani Kattai oma postitustega toime kuriteo karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb vägivallategu presidendi, riigikogu esimehe, peaministri, riigikohtu esimehe, õiguskantsleri, riigikontrolöri, kaitseväe juhataja või mõne nende perekonnaliikme vastu. Karistusseadustik näeb süüdimõistmisel sellise teo eest karistusena ette kuni viieaastase vangistuse.
«Kattai on kasutanud psüühilist vägivalda ja see on käsitletav vägivallateona. Süüdlase karistamine võib sellise vägivallateo eest kõne alla vaid siis, kui kannatanu peab oma elu tegelikult ohus olevaks. Hirmutunne ei saa tuleneda ainult inimese pelgast ettekujutusest,» rääkis Evestus.
Eelmise nädala reedel kohtus tunnistusi andnud peaminister Taavi Rõivas rääkis, et ta tundis ohtu enda ja pereliikmete elule ja tervisele ning süüdistatava käitumine tekitas talle reaalse hirmutunde. Rõivase sõnul oli tal alust karta, et Kattail võivad olla tõsisemad kavatsused.
Evestus lisas, et turvakaamera salvestuselt on näha, kuidas Kattai sõidab Rõivase elukoha juurde ja pildistab maja. Samuti on teiselt kaamerasalvestuselt näha, kuidas Kattai filmib Rõivase ja tema saatemeeskonna liikumist.
Politsei võttis Kattailt ära tema autost leitud torketäägi, mis on tsiviilkäibes keelatud ja mille valdamiseks tal luba ei olnud. «Süüdistatav ei ole selle külmrelva valdamise fakti millegagi põhjendanud. Kuigi Kattai ei võtnud ette reaalseid samme peaministri ründamiseks, oli tal olemas vahend, millega ta saanuks seda teha,» rääkis Evestus.
Kattai ise on selgitanud, et valitsus ajab mitteaktsepteeritavat pagulaspoliitikat ja ta peab selle eest vastutavaks peaministrit. «Oma postitusi peab ta kirjanduslikeks kujundlikkuseks. Need väited on ennast õigustava loomuga ja ta ei andnud kohtuliku uurimise käigus andnud selgitusi selle kohta. Küll aga rääkis ta kohtus pagulaspoliitikast ja peaministri mitteaktsepteeritavast tegevusest. Põhiseadus lubab inimestel levitada oma ideid ja mõtteid, kuid sellele on samas põhiseaduses seatud piirangud teiste inimeste vabaduste, tervise, au ja hea nime kaitseks. Süüdistatav rääkis kohtuistungil, et riigivõim represseerib teda, kuid selline väide on paljusõnaline. Me ei menetle sellel istungil vihakõne, kuna siin ei ole sellega mingit pistmist ja seda ei ole käesolevas kohtuasjas talle ette heidetud,» rääkis Evestus.
Prokuröri sõnul ei saa nõustuda Kattai kaitsja väitega, et mehe postitustes puudus otsene ähvardus. «Minu hinnangul tähendab «maistest piinadest vabastamine» ja «pussitamise kauguses olemaine» kõige kergemal juhul tervisekahjustuse tekitamist. Süüdistatav tekitas mulje, et ähvarduse täideviimine sõltub tema tahtest, kuna ta asus aktiivselt tegutsema ja ei olnud kõrvaltvaataja. Ta väitis ise kohtuistungil, et maailmas on mitmed riigijuhtide vastu suunatud atentaadid õnnestunud ja isikukaitsemeeskond ei ole suutnud seda ära hoida,» ütle Evestus.
Riigiprokurör lisas, et kujundas oma otsuse, millist karistust kohtualusele nõuda, kahe päeva jooksul Kattai käitumise põhjal kohtuistungitel. «Ta on ka kohtueelse menetluse ja kohtuprotsessi jooksul pannud sotsiaalmeediasse üles kriminaalasju puudutavaid asju. Ei ole hea tava jagada avalikes suhtluskanalites infot, mis on käsitletav dokumendina. Ta on ka kohtuistungil teinud foto ütlusi andvast peaministrist, pannud selle üles sotsiaalmeediasse ja lisanud juurde, et peaminister suutis suurepäraselt oma karjääri hävitada,» rääkis prokurör.
Evestus lisas, et karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ta kohtumenetluse ajal ei tuvastanud. Ta lisas, et kannatanul, ehk Taavi Rõivasel ei olnud seisukohta, millist karistust tema ähvardaja vääriks.
Kattai kaitsja Henrik Kirsimäe ütles kohtuvaidluste käigus, et kindlasti ei saa väita, nagu oleks Kattai peaministri jälgimiseks intensiivselt tegutsenud. Ta rääkis, et tema kaitsealune sõitis peaministri kodutänavalt läbi ummikute vältimiseks.
Kaitsja sõnul nähtub Taavi Rõivase reedel kohtus antud ütlustest, et peaminister ei olnud Reformierakonna peasekretärile 4. septembril saadetud sõnumist teadlik vähemalt selle hetkeni, kui ta esitas kuriteoteate.
«Rõivase sõnul ta ei mäleta, mil viisil sai ta teada 4. septembril Martin Kukele edastatud
sõnumist. Samas on peaminister väitnud, et ta sidus selle kirja süüaluse isikuga ära juba varem. Ka ei osanud Rõivas ülekuulamisel valmis välja tooma asjaolusid, mis teda häirisid ja ta ei olnud võimeline välja tooma, milles seisnes süüaluse postitustes ähvardus,» rääkis Kirsimäe.
Kaitsja sõnul ei oma käimasoleva kriminaalasjaga mingit puutumust ka Kattai autost leitud roostes tääk, kuna seda ei ole süüdistuses kuidagi seostatud väidetava ähvardamisega.
«Loodetavasti ei lähtu kohus peaministri poolt antud juhistest ja hinnangutest, kuna paratamatult jäi mulje, et peaminister selliseid juhiseid andis,» rääkis kaitsja.
Kirsimäe sõnul ei ole Kattai vastu tõstatatud süüdistustel mingit alust ja kriminaalmenetlus tuleks lõpetada.
Peaminister Taavi Rõivas andis Martin Kattai kohtuprotsessil kannatanuna ütlusi reedel. Neljapäeval alanud kohtuprotsessil ei tunnistanud Kattai ennast süüdi.
Politsei kehtestas mullu 14. oktoobril Kattaile Rõivasele lähenemise keelu. Politsei pidas Kattai oktoobri teisel poolel kinni ja algatas kriminaalmenetluse. Uurimine tuvastas, et Kattai kogus ja avaldas erinevat infot peaministri võimaliku elukoha kohta, kirjeldas peaministri isikukaitsjate töötaktikat ning nende kasutatavaid vahendeid.