T, 29.11.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kender Keskerakonna konverentsil: seadke mind Keskerakonna presidendikandidaadiks

Madis Vaikmaa
, reporter
Kender Keskerakonna konverentsil: seadke mind Keskerakonna presidendikandidaadiks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 8
Kaur Kender
Kaur Kender Foto: Jaanus Lensment

Keskerakonna korraldatud konverentsil «Millist presidenti Eesti ootab?» üles astunud kirjanik Kaur Kender ütles, et teda tuleks seada Keskerakonna presidendikandidaadiks. 

Esimesena sõna võtnud Kender heitis oma poliitilises kõnes ette korruptsiooni nii Pätsile, aga ka Isamaaliidu ja Reformierakonna poliitikutele. Eestile eeskujuks pidas Kender aga Šveitsi. 

Kenderi hinnangul on Eestil vaja presidenti, kes annaks kõikidele Eestis elavatele inimestele kodakondsuse; relvad, et oma kodumaad kaitsta ning kodanikupalga. 

Nagu teada, on Põhja ringkonnaprokuratuur esitanud Kenderile süüdistuse lapsporno tootmises. Süüdistuse järgi kirjutas Kender jutustuse pealkirjaga Untitled 12, mille sisuks on detailsed kirjeldused täiskasvanud mehe ning väikelaste vahelistest suguühetest. Oma jutustuse avaldas ta internetilehel nihilist.fm.

Veel mõne aasta eest tuliselt Keskerakonda ja Savisaart kritiseerinud Jakko Väli pidas üritusel samuti kõne, mida esireast kuulas ka Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. Sõnavõtus pidas Väli president Ilvest Eesti presidentidest suurimaks läbikukkujaks ning koalitsiooni käpikuks. 

Väli sõnul tegeleb president B-kategooria mõttekodades käimise ning uue töökoha otsimisega. Samuti heitis Väli Ilvesele ette tema eraelu, jättes selgitamata, kuidas on see seotud presidendi tööülesannete täitmisega. 

Väli sõnul sobib presidendi koht tipptasemel poliitikule ning pakkus välja kaks varianti - Siim Kallas ja Edgar Savisaar. Väli sõnul oleks Kadriorgu aga vaja Reformierakonna tasakaalustajat. 

Vabaerakondlasi nimetas Väli sültjaks massiks ja töllideks, kes teineteisega võitlevad. Väli hinnangul on Eestil vaja presidenti, kes ei ülbitse tädi Maaliga. Kõne lõpetas ta hinnanguga, et uueks presidendiks saab Siim Kallas.

Põhja-Tallinna linnaosavanem Raimond Kaljulaid alustas oma sõnavõttu meenutustega Prantsusmaalt, kus jätkuvad streigid uue tööseaduse vastu. Kaljulaid jätkas sotsiaalsel lainel, kritiseerides Eesti pensionisüsteemi.

Majanduse puhul tõi Kaljulaid välja, et Eesti elatustase jõuab Soomele järgi 55 aasta pärast. See on ka põhjus, miks praeguse majanduskasvuga rahul olla ei tohi. Visioonina käis Kaljulaid välja idee luua maksusüsteem, mis arvestaks kaasaja vajadustega. 

Kaljulaid puudutas ka sallivust, öeldes, et pagulastemaatikas mindi hüsteeriliseks ning neelati alla EKRE sööt, milleks oli sõjapõgenike ja geiabielude kokku sidumine. Presidendi ülesanne oleks mõlemad pooled maha rahustada. 

Kaljulaiu sõnul tuleks presidendina eelistada kedagi, kes on ise reforme teinud, kel on avatud maailmavaade ja terve närvikava. Selline inimene on Kaljulaiu hinnangul Savisaar. 

Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi sõnul on president Ilves osa marketingi projektist ehk ta on tegelenud nö Eesti pildi või kuvandi ilustamisega. 

Toomi sõnul on Eesti e-valimistega probleeme ning Euroopa Parlamendis on sügisel tulemas sel teemal kuulamised. Teine murekoht puudutab Toomi sõnul kodakondsuseta inimesi, kes võinuks kergesti võtta Vene kodakondsuse, aga pole seda teinud. 

Toom heitis president Ilvesele ette, et ta pole kutsunud venekeelsete väljaannete peatoimetajaid presidendi vastuvõtule ning nimetas presidendi nõunik Toomas Sildamit Ilvese vasakuks ajupoolkeraks. 

Toom tõi esile ka presidendi segase isikliku elu ning arvas, et Ilvese kõned vabariigi aastapäeval on kirikuõpetajalikud. Lisaks heitis Toom Ilvesele ette tema suhtumist vene keelde ning kogukonda. 

Mis puudutab Eesti kohta Euroopas, tõi Toom esile sõjahüsteeria ning Vene ohu rõhutamise.

Toomi hinnangul on Marina Kaljurand Toomas Hendrik Ilves seelikuga. Tulevane president peaks tema arvates olema inimene, keda tunneb iga eestimaalane, olenemata emakeelest. President peaks olema inimene, kellega on Eesti inimestel ühine minevik ja kelle juured on selles riigis. Lisaks peab tal olema julgust võidelda poliitiliste diilide vastu ning kes ei karda olla iseseisev.

Selliseid inimesi pole Toomi hinnangul palju, aga kui Savisaar oleks nõus kandideerima, siis see oleks õige valik. Aga võiks kaaluda ka Siim Kallase kandidatuuri. 

Toom lõpetas sõnavõtu mõttega, et presidendikandidaat peaks olema inimene, kes ei kandideeri oma poliitilise kaalu kasvatamiseks. Järgmiseks sammuks peaks olema aga presidendi otsevalimised. 

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ütles oma kõnes, et Keskerakond on selle poolt, et rahvas valiks presidendi, sest tagatubades sõlmitud kokkulepped kardavad päevavalgust. 

Savisaare sõnul on arutelu presidendikandidaatide üle keskendunud nende isikuomadustele. Kandidaatide maailmavaatest ja plaanidest ei kuule aga sõnul midagi. 

Savisaare sõnul on intelligents president Ilvesest eemaldunud ning Kaljuranna siht on hoopis peaministri tool. Reformierakond püüab teda esitada alternatiivina Rõivasele. Kallasel on Savisaare hinnangul aga lihtsalt igav. 

Erakonna esimehe sõnul ühendavad üritusel üles astunuid kokkupuuted õiguskaitse-organitega: Kenderil seoses kirjandustegevusega ja Toomil on olnud suhteid Kapoga. Tegelikult ühendab meid see, et meil on establishmendist erinevad seisukohad, ütles Savisaar. 

Savisaare sõnul on esimene väljakutse presidendile majanduskasv, töökohad ja pensionid. Tema sõnul pole ELi liikmesus meid Soomele järele viinud, aga 100 000 inimest on maalt lahkunud. Sellises olukorras on presidendi kohus seista selle eest, et majanduspoliitilised küsimused saaksid lahendatud ja valitsus ennde asjadega tegeleks. 

Teiseks õigusriik - 53 protsendil inimestest on kanda üks või teine karistus. See on üle poole Eesti inimestest, rõhutas Savisaar ning lisas, et sellel pildil on midagi valesti. Samuti on tema hinnangul midagi valesti siis, kui enamuse kohtus olevatest asjadest võidab prokuratuur. President peab seisma võimude lahususe eest, sest oht riiklusele on otsene, resümeeris ta. 

Kolmandaks regionaalpoliitika. Savisaare hinnangul on küsimus selles, kuidas lõpetada maaelu väljasuretamine, selmet ÜRO julgeolekunõukogu liikmestaatuse eest võidelda. 

Oma koosa said ka konkurendid - Savisaare hinnangul poleks Paetist saanud ministrit, kui Nõmmele poleks ehitatud Vabaduse puiesteed. Sotside kohta leidis ta, et nende tehtud pensionisüsteem pole Eesti inimesi teeninud ning võidumehed on olnud fondivalitsejad. Ja see pole ajaloos esimene kord, kui sotsid pankuritele kasumit teenivad, leidis Savisaar.

Savisaare kõne lõpetas riigikaitse teema. Tema hinnangul ei piisa NATO kaitsest, aga sellest hoolimata pole Eesti kaitsevõimele piisavalt tähelepanu pööratud. Tema sõnul ei piisa ka sellest, kui peaminister - säärikud jalas - piiril jalutab. Keskerakond on toetanud NATOsse kuulumist, aga tuleb leida mõistlik tasakaal kulutuste ja kaitsevõime vahel. Oleme Venemaa suhtes agressiivsemad, kui USA, leidis ta.

Oma seisukoha kandideerimise osas avaldab Savisaar järgmisel konverentsil, mis toimub 7. juunil Rahvusraamatukogus.

Märksõnad
Tagasi üles