Eestile brändi leiutanud hollandlane: tegin vea, et tasuta pakkusin (4)

Marian Võsumets
, saatejuht-produtsent
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tasuta pakkudes poleks ideel nagu mingit väärtust, ütles Eestile oma vabast ajast brändi loonud hollandlane Peter Kentie täna Postimehele. Samas ta rõhutab, et tegemist on kingitusega, millel pole mingit omakasu soovi.

Kas teile tuli üllatusena, et eestlased teie loodud «Estonishing» brändi ja kampaaniasse nii positiivselt suhtusid?

Kogu oma karjääri ja elu jooksul pole ma nii valdavat toetust millegi suhtes näinud. Nii tohutut vastukaja oli väga huvitav saada.

Paraku on mõned turundusinimesed seda nõrgaks ja pealiskaudseks nimetanud.

Ma ei usu, et see on probleem. Akadeemikute ja müügimeeste vahel on alati diskussiooni koht. Tegelikult  ma uurisin enne reklaami- ja disainiinimestelt  ja nad olid väga suured fännid. Ei kuulnud selle valdkonna inimestelt ühtegi negatiivset sõna. See on haarav asi ja üdini eestlaslik.

«Est» on teie auto numbrimärgil ja passides. Vaadates eemalt, sain selle suuremaks teha, aga see pole lõplik bränd, seda tuleb veel arendada.

Kuidas te selle lahenduseni jõudsite? Kas avastasite kõigepealt «est»-silbi ja siis tuli sisend või vastupidi?

Aastal 2014 käisin Rovaniemis kohaturunduskonverentsil ning kohtusin ühe EAS-i inimesega. Rääkisin talle teie toredast vanalinnast ja tema ütles hoopis, et te olete digilahendustes ja e-ühiskonna arendamises maailma juhtival kohal. Ning ma mõtlesin, miks ma seda ei teadnud?

Rääkisime sellest palju ning hiljem puhkusel olles sõitsin juhuslikult rattaga mööda mikrobussist, millel oli kirjas «est». Elektrooniline teleteenus või midagi. Ja siis käis klõps – see ongi! Selline duši all avastamise moment.

Seejärel leiutasite kampaania selle sõnatüve ümber?

Jah, sest ma avastasin, et see on väga lihtne ja haarav asi. Seda saab kasutada igalpool. Kuna olen ka Eindhoveni linna turundusjuht, siis suurim väljakutse oli leida midagi siduvat, mida kõik saaks kasutada. Mitte ainult turistid, vaid ka investorid, saame sellega meelitada üliõpilasi ja talente. Hea kampaania on see, mida kõik saavad kasutada. Parim on see, mis võidab südamed.

Mis on Eindhoveni linna bränd või hüüdlause?

Sellel polegi hüüdlauset.  Eindhoveni mentaliteet on olla ebatavaline. Tegin ka ebatavalise käigu ja hakkasin e-residendiks, sest see tundus hea mõte.

Oleme Eestilt palju õppinud, meid inspireerib digitaalne ühiskond ja Eindhoven on ka nutikas linn. Meid tituleeriti 2011. aastal maailma nutikaimaks kohaks. Õppisime, et peame oma lugu maailmale rääkima, et inimesi enda juurde tuua. Vahel pead olema julge, mitte tagasihoidlik.

Mind väga üllatas, et Eesti ei rääkinud oma lugu ja otsustasin selle enda peale võtta. Nägin seda kui võimalust e-residendina midagi tagasi anda, sest ma tõesti armastan seda lahendust. See on minu kingitus Eestile.

Miks me Eestis ikkagi oma lugu ei räägi ja tagasihoidlikud oleme?

Eindhoven on tegelikult sarnane – tegime kõike väga hästi, aga töötasime lihtsalt edasi. Amsterdami inimesed hõikavad kõik kohe välja, nad on nagu ameeriklased. Kui nad on rõõmsad, siis kõik kuulevad sellest.

Eindhovenis öeldakse, et me rõõmustame käed taskus. Õppisime ameeriklastelt, et vahel tuleb oma edu teistele kuulutada ja selle üle uhked olla.

Peaminister Taavi Rõivas kasutas teie lahendust tänasel Latitude59 tehnoloogiakonverentsil, kuidas ta seda kirjeldas?

Ta kasutas seda, et öelda,  et teil läheb hästi. Ta on oma rahva üle uhke. Teete asju teisiti, ent olete siiski empaatiavõimelised. Toote sedasi Eesti õppetunnid kogu maailma ette.

Teie kirjakast oli kindlasti täis, kui kampaania avalikuks tuli. Üks mees kirjutas, et ta koguni nuttis, sest see oli nii ilus. Mis ta veel kirjutas?

Et ta tahaks Eindhovenisse tulla. Puudutasin väga ta südant. Peaaegu kõik kirjad, mis sain, olid väga positiivsed. Inimesed leidsid lõpuks midagi, millega kaasa tulla.  See on väga hea. Tekkis ühisloome – inimesed saatsid mulle näiteks  «est»-silbiga luuletusi.

Kajastus Postimehes oli ka väga oluline, sest üleriigiline leht võttis teema üles. Algatasite diskussiooni, millele inimesed reageerisid ja ütlesid, et ära pane reklaamispetsialiste tähele, oleme sinu taga.

Rahvas armastab seda.

Jah, armastab.

Inimesed on selle juba kasutusele võtnud ja kui riik kiidaks kampaania heaks, saaks teist miljoni dollari mees. Mees, kes turundas üksinda kogu riigi. Kas see oli eesmärk?

Miks miljoni dollari mees?

Sellest hetkest oleks teie koolitused väga hinnas. Nagu strateegiline eneseturundus.

Minu poolt oli see kingitus. Mul on töö olemas ega saakski teise riigi heaks töötada. Tahtsin tõesti Eestile väärtuslik olla, kuid tegin alguses suure vea ja ütlesin, et see on tasuta. Aga kui on tasuta, poleks nagu mingit väärtust. Kui esitlesin seda oma heatahtliku panusena, ei järgnenud mingit reaktsiooni. Miks? Sest küsiti, mis kasu ta sellest saab. Miks ta seda teeb?

Et mis kavatsus tal on?

Jah, mis kavatsus on. Mu kavatsus on see, et olen Eestisse armunud. See on kingitus ja tasuta.

Kust teie armastus Eesti vastu pärineb?

Siin olemisest, olen siin neljandat korda, armastan siinset mõtteviisi. Olete tagasihoidlikud, aga mõjutate maailma. Mida rohkem uurisin, seda rohkem tahtsin oma poolehoidu väljendada ja teile kingituse teha.

Rääkisin palju ka Estonian Wordi portaali eestvedaja Silver Tamburiga, kes aitas mul Eesti omapärasid mõista. Ei olnud miljoni dollari plaani, ausalt öeldes läks see hoopis mulle raha maksma – käisin siin, ööbisin hotellides, maksin õhtusöökide eest.

Lõpuks on suurim väärtus istuda publikus ja näha, kuidas peaminister seda ideed esitleb. See on vast miljonit väärt, mitte loengute korraldamine. Hollandis pead sa koolitajana üldse ise peale maksma.

Mainisite, et Eesti on maailmas väärtuslik ja meil on midagi anda. Mida te silmas peate?

Pean silmas digilahendusi ja e-riiki. See on väga väärtuslik asi. Eindhoveni linnavalitsuses on üle 1000 digisüsteemi, aga siin on üks riik kõik ühtlaselt ära lahendanud ja tahab seda jagada. See on fantastiline! Paljud riigid tunnevad huvi, miks te seda teete.

Teie president härra Ilves on fantastiline rahvusvaheline saadik. Ta oli Hollandi televisioonis ja hollandlased imestasid, et üks president räägib digiteenustest ja see oli valgustav.

Inimestele ta meeldis?

Jah, väga meeldis. Kõik imestasid, miks me ei teadnud seda Eesti kohta. Minu asi on seda rääkida.

Kuidas te sooviksite, et me kampaaniaga edasi läheks?

Brändil peab olema järelvaataja. Keegi peab siin selle idee omanikuks hakkama.

Olete valmis selle lihtsalt üle andma?

Jah, annaksin selle meeleldi üle kellelegi, kes selle sõnumi tuuma mõistab ja hindab.

Kas jääte ka edaspidi Eestiga seotuks?

Jah, annan oma parima.

Vaata videot!

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles