Riigikontroll: Tööhõivet parandab kutsetunnistus ja ettevõtluspoliitika
1. juuni 2016, 12:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikontrolli hinnangul on tööhõivet võimalik parandada, kui suurema töötusega piirkondades tööturuteenuste pakkumisega samal ajal soodustada ka töökohtade loomist.
Riigikontrolli järelaudit, mis käsitleb riigi tegevust töötute aitamisel tööle näitas, et kuigi tööturuteenuste pakkumise põhimõtted on üle Eesti ühtsed, sõltub töötute tööle saamine piirkonnast, kus isik elab. Näiteks oli Valgamaal tööturuteenuseid pakutud üle 88 protsendile registreeritud töötutest, tööle sai neist ligi 36 protsenti. Samal ajal oli tööturuteenuse saajate osakaal Harjumaal üle 74 protsendi ja hilisem tööga hõivatute osakaal 42 protsenti.
Auditi tulemused viitavad sellele, et ainuüksi tööturuteenuste suurem maht ei taga töötute tööle saamist ning töötuse vähendamiseks peaks seda toetama nii täiskasvanuharidus kui ka ettevõtluspoliitika. Tööle saamist mõjutavad konkreetses piirkonnas olevad vabad töökohad ning töötute oskuste ja teadmiste vastavus tööturu vajadustele.
Palgatöökohtade loomise eelduseks on ettevõtlusaktiivsuse kasv. Suurema töötusega maakondades on ettevõtete arv ja ettevõtete arvu kasv Eesti keskmisest oluliselt väiksem. Aastatel 2010- 2014 kasvas Harjumaal ettevõtete arv kümme korda rohkem, kui Ida-Virumaal või Valgamaal. Riigikontrolli hinnangul on oluline, et tööturupoliitika (sh tööturuteenuste pakkumine) ja regionaalne ettevõtluse arendamine toimiksid koordineeritult eelkõige suurema töötusega piirkondades.
Töö puudumise tulemusena jätkub tööealiste inimeste väljaränne suurematesse keskustesse. Ilma regionaalseid rahvastikutrende mõjutamata kasvab aastaks 2030 rahvastikuprognoosi kohaselt Harjumaa elanikkond 10 protsenti nende maakondade arvelt, kus praegu on suur töötus.
Töötuse vähendamise üheks eelduseks on võimekus suurendada töötute koolitamise kaudu selliste oskuste ja teadmistega tööjõu hulka, mis vastaks tööandjate vajadustele.
Praegu takistab selle saavutamist esmalt riigi ebapiisav teadmine sellest, kui palju ja millise kvalifikatsiooniga inimesi ning millises Eesti piirkonnas tulevikus vaja on. Teisisõnu puudub praegu piisav teadmine, mille põhjal õpetada töötutele just selliseid oskusi ja teadmisi, mida tööandjatel tulevikus enim vaja läheb.
Töötute võimalusi omandada uus kvalifikatsioon või tõsta olemasolevat pärsib tööturuteenuste ja -toetuste seaduses sätestatu, mille kohaselt on keelatud täiskoormusega õppes isikut töötukassas arvele võtta. Sama seadusega on töötukassale seatud piirang, mille kohaselt ei tohi tööturukoolitus kesta rohkem kui ühe aasta. Selleks et oleks loodud kõik tingimused kvalifikatsiooni tõsta, on vaja piirangud üle vaadata ja kokku leppida, milline peaks olema institutsioonide ülesannete jaotus töötutele ümberõppe pakkumisel.
Lisaks näitas audit, et töötutest on koolitust saanud küll paljud, kuid arvestatav osa töötutele pakutud koolitustest on lühikese kestusega ja üldhariva suunitlusega (nt arvutiõpe, tööalane motivatsioonikoolitus) ning selliste koolituste järel ei saa töötud üldjuhul kutse- või pädevustunnistust.
Olukord, kus töötud ei soorita kutse- või pädevuseksamit ega saa tõendit oskuste ja teadmiste taseme kohta, pärsib nende konkurentsivõime paranemist tööturul. Samal ajal ei saa tööandjad kindlad olla, kas töötutel on sellised oskused ja teadmised nagu vaja. Tööandjad nimetavad jätkuvalt just vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu puudust Eestis üheks peamiseks põhjuseks, mis pärsib enim ettevõtete käibe kasvu. Audit näitas, et ligi 43 protsenti töötutest on ilma erialase ettevalmistuseta.