Erakooliseadus läbis teise lugemise

Piret Lakson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Erik Prozes

Riigikogus läbis teise lugemise seaduseelnõu, mis lubab erakoolidele riigi lisatoetust kuni 2019. aasta lõpuni.

Valitsuse algatatud erakooliseaduse, noorsootöö seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu kohaselt muutub erakoolide tegevuskulude ehk koolimaja ülalpidamisega seotud kulude katmine kohalikule omavalitsusele vabatahtlikuks. Erandina käsitletakse eelnõus erakoole, kus õpivad hariduslike erivajadustega lapsed.

Eelnõu vastuvõtmisel jõustub seadus 1. jaanuaril 2017.

Kultuurikomisjoni nimel kõnelenud Kalle Muuli ütles, et komisjon töötas välja oma kompromissi, tehes ettepaneku kehtestada erakoolide tegevuskulude toetamise üleminekuaeg alates 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2019.

Nende kolme aasta jooksul hüvitab riik erakoolile 75 protsenti toetusest, mida saavad vastava kohaliku omavalitsuse munitsipaalkoolid. Toetuse ülempiir on 87 eurot kuus õpilase kohta. Kokku kuluks kolme aasta jooksul riigil selleks raha 13,64 miljonit eurot.

Muuli selgitas, et erand on tehtud kuuele haridusliku erivajadusega laste koolile, kelle puhul jätkub hüvitamine senises mahus. Ta lisas, et kui valitsusest tulnud eelnõus on erand ette nähtud kuni aastani 2020, siis kultuurkomisjon peab vajalikuks seda aega pikendada kuni 2023. aasta lõpuni.

Üks muudatusettepanek kaotab ära piirangu, mis lubab erakoolidel tõsta oma õppemaksu aastas mitte rohkem kui kümne protsendi võrra. Kultuurikomisjon pidas vajalikuks suurendada ka kohaliku omavalitsuse rolli ja mõju erakoolide tegevuse suunamisel ja pidas vajalikuks teha kohustuslikuks enne koolitusloa andmist küsida kohaliku omavalitsuse ja maavanema arvamust erakooli asutamiseks.

Veel soovitakse määratleda seaduses erakoolid koolivõrgu osana. «Erakoolid on täpselt samasugune koolivõrgu osa nagu kõik munitsipaalkoolid või riigikoolid,» sõnas Muuli.

Ettepanek lugemine katkestada ei läinud läbi

Läbirääkimistel sõna võtnud Martin Helme tegi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) nimel ettepaneku eelnõu teisel lugemisel katkestada. Ta kritiseeris, et kompromiss lükkab probleemi järkjärguliselt edasi.

Pärast muudatusettepanekute läbivaatamist läks EKRE ettepanek hääletusele. Selle poolt hääletas 13 ja vastu oli 48 saadikut. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.

Reformierakonna fraktsioonist võtsid läbirääkimistel sõna Lauri Luik ja Liina Kersna. Keskerakonna fraktsioonist kõneles Mailis Reps, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist Priit Sibul ning Vabaerakonna fraktsioonist Krista Aru.

Luik pidas oluliseks, et erakoolipidajatele on antud üleminekuaeg. Ta pidas ka tähtsaks, et neid erakoole, kus õpetatakse erivajadustega lapsi, toetatakse edasi.

Reps avaldas kurvastust kompromissini jõudmise protsessi pärast, sest tema sõnul ei olnud suuri vastuolusid ja süüdistamisi tegelikult vaja. Küll aga rõõmus ta lastevanemate initsiatiivi üle pöörata oma lastele jõulist tähelepanu.

Kersna avaldas lootust, et kohalikud omavalitsused mõistavad kohaliku haridusmaastiku mitmekesisuse olulisust ning otsustavad koos riigiga toetada ka alternatiivpedagoogilisi erakoole.

Sibula sõnul võimaldab kolmeks aastaks tehtud kompromisskokkulepe edasist arutelu, leidmaks süsteemi, kus kõik koolid on koolivõrgu osad ning õpilaste rahastamine maksumaksja vahenditest toimuks sõltumata omandivormist samadel alustel.

Aru sõnul annab kompromiss praegusel hetkel nendel tingimustel rahu ja võimaluse otsida tervele haridusvaldkonna küsimustele kõiki neid vastuseid, mida täna ei ole. Sündinud kompromiss annab tema sõnul võimaluse ka omavalitsustel mõelda erakoolidele kui osale oma koolivõrgust.

Erakooliseaduse muudatuste eelnõu läbis riigikogus esimese lugemise juba mullu 9. detsembril, kuid jäi siis toppama. 

Loe lisaks:

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles