/nginx/o/2017/12/15/7408223t1h7242.jpg)
Minu esimene reaktsioon küsimusele, mida poliitikakujundajad peaksid tegema, et innovatsioonil oleks ruumi areneda, on vastata, et poliitikakujundajad ei peaks jalus olema ja tegema regulatsioone, mis innovatsiooni takistavad. Aga see on siiski lihtsustatud vaade, kirjutab Euroopa Parlamendi saadik Kaja Kallas.
Kui hakata vaatama sisusse, siis tuleb välja, et on üsna palju asju, mida poliitikakujundajad saavad teha, et start-up’e tekiks ja nad arendaksid oma ideid Euroopas ja kasvaksid siin ka suureks.
Esiteks, üks peamisi idufirma arenemise takistusi on keeruline ligipääs kapitalile. Kui pangast laenu saamiseks on vajalikud ulatuslikud tagatised, siis selliseid tagatisi iduettevõtjal pakkuda ei ole. Kapitaliturgude elavdamiseks tuleb oluliselt lihtsustada reegleid kapitalile ligipääsuks. Paradoksaalne on, et Euroopas tegelikult raha on, aga see lihtsalt ei jõua nendeni, kes seda vajavad. Praegu on lihtsam leida finantseering Ameerikast, kui hakata tegelema Euroopa reeglitega. Turgude elavdamiseks peaks reformima nii nõudluse kui ka pakkumise poolt.
Teiseks, riigid ja poliitikakujundajad saavad ise olla eeskujuks, valides ja arendades ise uuenduslikke ideid. Nimelt on paigas riigihanke reeglid, mis näevad ette parima pakkumise valimisel ka võtta arvesse innovatsioonikriteeriumi. Euroopa Komisjoni tehtud uuring näitas paraku, et paljud vähem arenenud riigid (sh ka Eesti) lähevad kergema vastupanu teed ja valivad lihtsalt odavaima pakkumise, sest näiteks innovatsioonikriteeriumi arvestamine nõuab subjektiivsust, mis on alati vaieldav.
Lisaks innovatsioonikriteeriumi rakendamisele on oluline ka riigihangete osadeks jaotamine, sest just väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, kellele Euroopa majandus baseerub, ei saa suurte hangete puhul osalemise võimalust.
Kolmandaks, arvestades, et elame informatsiooniajastul, siis andmed on need, mille põhjal saab luua uusi lahendusi ja arendada teenuseid, mis inimeste elu lihtsamaks teevad. Seetõttu on oluline, et valitsuste poolt kogutud andmed oleksid avatud andmed (open data) ja valitsuste pakutud lahendused oleksid avatud lahendused, millele start-up’id saaksid ehitada uusi ideid.
Neljandaks, poliitikakujundajatel on lisaks sobiva reeglistiku loomisele kohustus luua ka turvaline keskkond digitaalsete teenuste kasutamiseks. Heaks näiteks on siinkohal digitaalse identiteedi loomine. Eestis võeti digitaalallkirja seadus vastu juba 2000. aastal.
Paljudel Euroopa Liidu riikidel on mingil kujul e-identiteet olemas, kuid teiste süsteemide turvalisus ei ole võrreldav sellega, mis Eestis loodud ning seda ei kasutata laialdaselt. Ja põhjus peamiselt selles, et inimestel pole kohti, kus nad saavad e-identiteeti kasutada - seega peab e-identiteedi loomine käima käsikäes riigi poolt pakutavate e-teenustega, et inimestel tekiks initsiatiiv ja vajadus e-identiteedi järele. Selles osas on Eesti teinud õigesti ja sellised digitaalsed teenused loonud – e-maksuamet, e-valimised, digitaalne retsept jms.
Edward Lucas alustab oma raamatut «Cyberphobia» naljaga, kus kaks koera istuvad arvuti ees ja üks ütleb teisele, et ta ei saa ju seda teenust kasutada, sest ta on koer. Teine koer vastab selle peale, et interneti võlu peitubki selles, et seal keegi ei tea, et sa oled koer. Kui digitaalsete tehingute peamiseks probleemiks saab isikute adekvaatne tuvastamine (kuna e-posti aadressid on kaaperdatavad jms), siis on turvaliste e-identifitseerimise vahendite loomine ja kasutusse andmine suur asi, mida riik saab teha. Selle peale saavad juba ettevõtjad uusi teenuseid ehitada.
Aga sellele kõigele lisaks on meelsuse kujundamine see, mida ilmselt riik ja poliitikakujundajad üksinda ega jõuga teha ei saa. Meelsus, mis toetab innovatsiooni ja ettevõtlust. Meelsus, mis ei näe ettevõtjas mitte kurjategijat, vaid töökohtade loojat. Meelsus, mis näeb ebaõnnestumise taga vähemalt katset midagi teha ja sellest tulevikuks õppida.
Just innovatsiooni- ja ettevõtjasõbralik meelsus on see, mis eristab Ameerikat Euroopast ja miks uute ideede arendajatel Ameerikasse meeldib suunduda. Meelsuse positiivsel kujundamisel on meil kõigil oma roll. Kindlasti aitavad positiivset meelsust tõsta praegu käiv IKT nädal ning aasta ringi toimuvad start-up-üritused, kus kõik saavad oma ideedega kätt proovida.