Maris Lauri väitlusklubis Liisa Oviirile: andke andeks, sotsiaalprobleemid ei ole ettevõtlusministri teema

Postimehe väitlusklubis olid seekord vastamisi ettevõtlusminister Liisa Oviir (SDE) ja riigikogu liige Maris Lauri (Reformierakond), kes väitlesid selle üle, kas riik peaks Eestis toetama üürikorterite ehitamist.

Üürikorterite ehitamist pooldav ettevõtlusminister Liisa Oviir tõi debati alguses välja, et Eesti vabariigi põhiseaduse järgi on Eesti riigi üks olulisi põhimõtteid inimväärikus ning teine on sotsiaalse õigusriigi põhimõte. Üks inimväärikuse komponente on tema sõnul ka inimese eluase.

«Inimesel on õigus saada ka puuduses olles riigi poolt minimaalne eluase,» lausus Oviir. Ta rõhutas, et kuigi pool riigi elanikkonnast on kogunenud Põhja-Eestisse ning kolmandik elab Tallinnas, peaks eestlastel olema võimalik elada ja töötada igas Eestimaa paigas.

Praegu takistab väiksemates kohtades elamiskoha leidmist sageli nende puudumine, märkis ta. Samuti jäi korterelamute ehitamise periood aastatesse 1950–1990, mistõttu on need hooned jõudnud juba oma elukaare lõppu.

«Kui me tegeleme sotsiaalprobleemidega, siis andke andeks, see ei ole ettevõtlusministri teema.

Oviir rõhutas, et Eestis elas 2014. aastal allpool vaesuspiiri 21 protsenti inimesi ning absoluutses vaesuses üle 6 protsendi ehk 82 000 inimest. Tema eesmärk on aastaks 2030 jõuda 6000 üürikorteri ehitamiseni. «Praegusel hetkel on Eesti ülejäänud maailmaga võrreldes täiesti harukordses situatsioonis, kus avaliku sektori käes on 4 protsenti meie eluasemefondist, 96 protsenti on eraomandis,» nentis ta.

Üürikorterite ehitamisele vastu olev endine majandusminister Maris Lauri küsis Oviirilt vastu, mispärast huvi üürikorterite ehitamiseks seni nii väike on olnud ja huvi on üles näinud vaid üks, jõukam Imavere vald.

Lauri selgitas, et riigi roll majanduse ja asustuse juhtimisel peaks lähtuma majandusteooriast, mis ütleb, et riik peaks sekkuma majandusse olukorras, kus eksisteerib turutõrge. Sekkumine peab sealjuures toimima õigel viisil.

«On tõsiasi, et üürituru olemasolu toetab majandust selle tõttu, et inimesed on liikuvamad ja see lihtsustab tööjõu liikumist, kuid Eesti reaalsus on see, et inimesed soovivad olla omanikud,» rääkis ta ning tunnistas, et siiski on Eesti üüriturul praegu tõrkeid, mis lahendust vajavad.

Lauri silmis on probleem pigem seadusandluses, mis ei soosi erasektoril üürituru arendamist. Esiteks üürimine ehk suhted üürnike ja üürileandjate vahel, mis on kaldu üürnike poolele. Teiseks maksud, kuna üüriturul on märkimisväärne must turg. Aus ettevõtja ei saa üürimaja ehitades kulusid maha kanda.

Ta lisas, et selleks, et inimesed saaksid üle Eesti igal pool elada, ei ole kõige olulisem mitte odavate üürikorterite olemasolu, vaid see, et seal oleks töökohti, et oleks olemas sobilik infrastruktuur, elekter, teed, aga ka võimalus haridust saada jms.

«Edukate ettevõtete puhul ei ole mingisugune probleem selles, et elamispinda on puudu. See on minu kogemus, mida ma olen saanud väga paljude ettevõtetega rääkides, et millist abi ja tuge nad ootavad,» lausus ta. Lauri lisas, et tuleb arvestada ka seda, et näiteks Tallinna munitsipaalkorteritesse on läinud inimesed, kes ei maksa oma üüri korralikult, mistõttu tekib kohalikult omavalitsusel püsiv ja tõsine probleem.

Lauri ütles, et tema jaoks jääb üldse selgusetuks, milleks riik siis üürimaju ehitab – kui tahetakse edendada ettevõtlust, siis selleks on märksa odavamaid ja tõhusamaid meetmed. «Kui me tegeleme sotsiaalprobleemidega, siis andke andeks, see ei ole ettevõtlusministri teema,» rääkis ta.

Tagasi üles