Kuidas maitsta veini nagu ekspert?

Eleen Laasner
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kertu Lukas läbis kolm aastat kestnud sommeljeeõpingud, et õppida, kuidas ühele veinile lähenema peaks.
Kertu Lukas läbis kolm aastat kestnud sommeljeeõpingud, et õppida, kuidas ühele veinile lähenema peaks. Foto: Peeter Langovits

Veini võib juua mitut moodi – lähed poodi, valid ilusa või huvitava sildiga veini, korgid selle lahti, valad esimesse ettejuhtuvasse klaasi ja hakkad jooma. Aga võib ka teisiti.

Saarte Hääl palus Eesti esimesel kondiitril-sommeljeel Kertu Lukasel lehelugejaid valgustada, kuidas ühele veinile lähenema peaks. Loodetavasti paistab veinide maailm pärast teoreetilise ja praktilise osa läbimist hoopis uut moodi.

Kertu sissejuhatus veinimaailma

Niisiis oled otsustanud veini paremini tundma õppida. Millest alustada? Esmalt hangi pudel kvaliteetset veini. Pole tähtsust, kas see on punane, valge, magus või mullitav. Hea vein on see, mis sulle maitseb. Nüüd tuleb siis ainult välja selgitada, mis sulle õigupoolest maitseb.

Veini on kõige parem maitsta valges ja vaikses ruumis. Kära ja üleliigsed lõhnad teevad veinile keskendumise keeruliseks. Järgmiseks tuleb leida õige veiniklaas – soovitavalt õhuke, läbipaistev, kirgas, ülevalt veidi koonusesse vormuv ja piisavalt suur, et peale veini mahuks sinna ka õhku, mis aitab veiniaroomidel avaneda. Kui sellist pole, kõlbab ka tulbikujuline konjakiklaas, häda pärast ajab asja ära.

Juba muigad, et milleks see peenutsemine? Proovi: vala veidi veini eri kujuga klaasidesse ja nuusuta seda. Ülalt laienevast, paksu servaga veeklaasist ei tunne üldse mingit veini aroomi, tulbikujuline klaas koondab aga aroomid ja suunab need juues meeldivalt ninasõõrmetesse.

Ka maitse on erinev, sest keele eri osad tunnevad eri maitseid ja eri kujuga klaasidest juues langeb vedelik keele eri osade peale. Nii võid mõnest klaasist juues tunda veini hoopis magusama või happelisemana kui teisest. Näiteks vahuveini klaasist juues ajame huuled rohkem prunti ja vein kukub esmalt keele otsale, millega tunneme kõige enam magusat maitset. Suure avaga klaasist langeb rohkem veini keele külgedele, kus tunneme enam haput maitset.

Täispikka lugu saab lugeda Saarte Häälest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles