T, 29.11.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Riigikogu võttis vastu palju kirgi tekitanud haldusreformi seaduse

Lisatud peaminister Taavi Rõivase kommentaar
Andres Einmann
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Riigikogu võttis vastu palju kirgi tekitanud haldusreformi seaduse
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 14
Haldusreform
Haldusreform Foto: Elmo Riig

Riigikogu võttis täna vastu palju kirgi tekitanud haldusreformi seaduse, mille arutelu tõi mais kaasa parlamendi 24-tunnise maratonistungi ja kestis nädal hiljem veel lisaks terve tööpäeva.

Haldusreformi seaduse poolt hääletas 56 ja vastu 38 riigikogu liiget.

Fraktsioonid esitasid seaduse eelnõule 121 muudatusettepanekut, millest riigikogu arvestas teise lugemise käigus nelja täielikult. Neist ühe oli esitanud põhiseaduskomisjon, ühe Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja kaks EKRE fraktsioon.

Põhiseaduskomisjoni tehtud muudatusettepanek koosnes 35 alapunktist. Selles kajastuvad mitmete fraktsioonide esitatud ettepanekud, mida juhtivkomisjon oli arvestanud sisuliselt või osaliselt.

Üks olulisemaid muudatusi annab omavalitsusüksustele võimaluse algatada esimeses etapis ühise piirita ühinemise, kui on teada, et järgmises etapis ühendab valitsus nendega omavalitsusüksuste vahele jääva omavalitsuse. Veel jäetakse eelnõust välja nõue, mille kohaselt peab linna territooriumil elama vähemalt 5000 elanikku, kui soovitakse linna kui haldusüksust säilitada või taastada.

Ühe alapunkiga lisatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadusesse lõige, mille kohaselt tuleb ühinemislepingus kokkulepitud investeeringud või arendustegevused esitada ka omavalitsuse arengukavas. Veel muudetakse osavalla- või linnaosavanema ametisse nimetamise korda ja ametist vabastamise korda. Nende ametiisikute ametisse nimetamisel ja ametist vabastamisel tuleb ära kuulata osavalla- või linnaosakogu arvamus.

Muudeti ka seaduse jõustumise aega. Seadus jõustub üldises korras ehk 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni arvestatud muudatusettepanek puudutas osavalla- ja linnaosakogu esindajale täiendavate õiguste andmist.

EKRE fraktsiooni ühe arvestatud muudatusettepanekuga anti omavalitsuse ühinemise tulemusena moodustunud omavalitsusüksusele kohustus kehtestada uus põhimäärus nelja kuu asemel kuue kuu jooksul alates valimistulemuste väljakuulutamisest. Teine muudatusettepanek oli tehnilist laadi.

Seadus sisaldab endas haldusreformi läbiviimise aluseid ja korda, määrab ära kohaliku omavalitsuse miinimumsuuruse ja sellega seotud erandid ning omavalitsuste ühinemisel kaasnevad õigused ja kohustused.

Haldusreformi eesmärk on, et moodustuks omavalitsusi, mis suudavad pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ning täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid. Eelnõu kohaselt peaks kohalikus omavalitsuses elama üldjuhul vähemalt 5000 inimest. Samas on eelnõus kirjas, et haldusreformi eesmärgi saavutamiseks on soovituslik vähemalt 11 000 elanikuga omavalitsuste moodustumine. 80 protsendil Eesti omavalitsustest on elanikke täna vähem kui 5000.

Seaduse kohaselt on kohalikel omavalitsustel kuni käesoleva aasta lõpuni aega vabatahtlikeks ühinemisteks ning valitsus maksab sellistele omavalitsustele ühinemistoetust. Selleks on kokku ette nähtud kuni 80 miljonit eurot. Kui ka pärast vabatahtlikke ühinemisi on jätkuvalt kriteeriumitele mittevastavaid omavalitsusi, teeb valitsus neile tuleval aastal esmalt ettepaneku vabatahtlikuks ühinemiseks ja kui ka see ei anna tulemust, siis ühendab need omavalitsused.

Peaminister Taavi Rõivase sõnul on riigikogu teinud haldusreformi eelnõu vastuvõtmisega väga põhimõttelise sammu võimekamate omavalitsuste loomise, maapiirkondade konkurentsivõime suurendamise ning kohaliku elu parema korraldamise suunas.

«Ma tänan riigikogu aastaid planeeritud haldusreformi õnnestumiseks õigusraamistiku loomise eest. Haldusreformi seadustamise poolt hääletades aitate tagada kvaliteetsed avalikud teenused üle kogu Eesti ja parandada Eesti inimeste elukvaliteeti,» ütles Rõivas.

Peaministri sõnul on ta veendunud, et Eesti erinevates piirkondades jätkub selge visiooniga kohalikke liidreid, kes valdade ja linnade ühinemised edukalt läbi viivad. «Reformi jõustumisel astume olulise sammu skandinaavialiku omavalitsusmudeli poole,» lausus ta.

Praegu peab ühinemisläbirääkimisi 178 omavalitsust ehk 83,5 protsenti kõigist omavalitsustest.

Märksõnad
Tagasi üles