Fotod: EKRE andis riigikogule üle ligi 40 000 massiimmigratsiooni vastu kogutud allkirja
Nestor selgitab, mis saab edasi

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) andis täna pärastlõunal riigikogu juhatusele üle ligi 40 000 massiimmigratsiooni vastasele petitsioonile antud toetusallkirja.

Petitsiooniga nõutakse rahvahääletust, et immigratsiooni- ja pagulaspoliitika oleks Eesti rahva kontrolli all ega ületaks senist taset. Allkirjade kogumist alustas erakond 2015. aasta suvel.

Enamik allkirju koguti posti teel, tänavakampaania ja rahvakoosolekute käigus, kolmandik allkirju laekus EKRE veebilehe kaudu.

Riigikogu esimees Eiki Nestor, kes allkirjad kohapeal vastu võttis, selgitas, et nüüd tuleb kõik allkirjad üle lugeda ja seejärel määratakse üks riigikogu komisjonidest asja arutama.

«Oleme seaduse järgi kohustatud need allkirjad üle lugema. See võtab pisut aega, kuid väga pikalt minna ei tohiks,» kommenteeris Nestor.

Arvatavasti järgmisel nädalal määrab riigikogu juhatus kollektiivse pöördumise arutamiseks juhtiva komisjoni. Milline riigikogu komisjon seda arutama hakkab, pole veel teada.

Seejärel peab komisjon hiljemalt kuue kuu jooksul viima läbi esimese arutelu, mille käigus kohtutakse EKRE esindajatega, ja siis otsustatakse, mis saab edasi.

«See on tavapärane protseduur, nii on tehtud ka kõigi teiste kollektiivsete pöördumistega,» märkis Nestor.

Ta lisas, et riigikogule saab ettepanekuid esitada ka veebilehe rahvaalgatus.ee kaudu. «Sealtki on juba esimene kollektiivne pöördumine riigikokku jõudnud. See anti meile üle küll elektroonilisel teel, aga pöördumised võib ka otse riigikokku tuua,» nentis Nestor.

Hiljuti käis riigikogus ka Rahva Ühtsuse Erakond (RÜE) esimees Kristiina Ojuland, kes andis üle immigratsiooni vastu kogutud 19 000 allkirja. Petitsioonis nõutakse, et valitsus keelduks pagulaste vastuvõtmisest kvoodi alusel. 

Küsimusele, mis sellest saanud on, Nestor vastata ei osanud. «Pean uurima, kui kaugele komisjon nende aruteludega jõudnud on.»

Koos toetusallkirjadega esitas EKRE fraktsioon täna riigikogule seaduseelnõu, et panna 2017. aasta 23. aprillil ehk järgmisel Jüripäeval rahvahääletusele küsimus «Kas olete nõus, et Eesti Vabariik osaleb Euroopa Liitu saabunud põgenike ümberjaotamises?»

«Rahvahääletusel saadav seisukoht annaks immigratsioonipoliitikale tugeva legitiimsuse. Valijate seisukoht annab selge aluse Eesti seisukohtade esindamisele Euroopa Liidu institutsioonides. Rahvahääletusel tulemuseks saadav «jah» või «ei» annab Eesti valitsusele kindlustunde aastateks, et ta arvestab oma rahva arvamusega,» selgitas EKRE esimees Mart Helme.

Helme sõnul on immigratsiooniteema Eesti riigi ja rahva tulevikku silmas pidades strateegiliselt tähtis ning vajab rahvaga nõu pidamist, kui soovime, et riigivõim säilitaks legitiimsuse.

«Praegu tegutseb valitsus ilma mandaadita, lühinägelikult ohte ja probleeme maha vaikides ning meie kõigi tulevikku ohustades,» lisas esimees.

Tagasi üles