Kirjanik ja pühak rändavad ajas käsikäes

Marite H. Butkaite
, teatrikriitik ja dramaturg
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kirjanik (Guido Kangur) ja püha Katarina (Marika Barabanštšikova).
Kirjanik (Guido Kangur) ja püha Katarina (Marika Barabanštšikova). Foto: Lauri Kulpsoo

Teatrit ja kirikut seob rohkem, kui esmapilgul tundub. On mõlemas ju sarnaseid elemente: traditsioonid ja rituaalid; teatud joonised, mida täidetakse; soov taasjutustada lugusid. Mõlemas käivad inimesed palvusel, ühes sõna otseses tähenduses ja teises kaudselt, nautimas kultuurilist missat.

Neljapäeval esietendunud «Katarina mõrsjalinik. Risti ja kivi tee» ühendab endas need kaks ja viib kokku ühte ruumi, Jaani kirikusse. Ühtlasi tähistas esietendus näitleja Guido Kanguri 60. sünnipäeva ja publiku hulgas oli Eesti teatri koorekiht.

Ristikivi ja Katarina

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles