/nginx/o/2016/01/15/4875577t1h06d6.jpg)
Esmaspäeva hommikul oli Tallinna sadamas korraga viis kruiisilaeva, mis mahutasid ühtekokku üle 8500 turisti. Postimees kaes perra, kuidas nad linna ära mahtusid.
Fotod: kuidas mahtusid vanalinna tuhanded turistid? (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi rahakate huvireisijate suur arv teeb ettevõtjail meele heaks, toob see endaga kaasa ka mitmeid probleeme – kuhugi peavad parkima bussid, kuidagi peavad auklikke tänavaid mööda liipama eakad turistid ning lõpuks peab kuhugi jõudma ka meie rahvusköögi… lõpp-produkt.
Kui viiele kruiisilaevale mahub üle 8000 turisti, siis Tallinna Sadama turundus ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Sirle Arro sõnul eelistab ligi pool neist väisata linna omal jõul. Ülejäänud kuulavad aga giidi teadmisi.
DMC Estonia tuurioperaatori Mariette Vilgo sõnul pannakse turistid sadamas bussile ja viiakse vanalinna. «Alustatakse Toompealt, Lossi platsilt ja käiakse siis Toomkirikus ja Nevski katedraalis.» Seejärel liiguvad grupid Niguliste kirikusse, kus esineb näiteks vanamuusikaansambel Rondellus ja kui aega on rohkem, vaadatakse niisama vanalinnas ringi ja külastatakse mõnd restorani. Muide, restoranid pannakse kinni juba pool aastat varem.
Selleks, et tuhanded inimesed laevalt vanalinna jõuaks, on rakkes üle 100 bussi. Kuna kruiisikail rajatakse suurte laevade reovee kogumiseks torustikku, liinilaevade jaoks ehitatakse ümber pääslaid ning Sadama tänaval vahetatakse välja soojatrassi, ulatub kruiisilaevade turiste vedavate busside ja liinilaevadelt tulnud autodest koosnev ummik merest kuni Mere puiesteeni. Ja seal ootab bussijuhte järgmine katsumus – kusagil tuleb peatuda, et turistid maha poetada.
Nii Sirle Arro kui ka Mariette Vilgo ütlevad kui ühest suust: turiste vanalinna vedavatel bussidel pole kusagil peatuda, sest välismaised bussid seisavad kruiisituriste vedavatel bussidel jalus ning ära ei lähe. Selle tulemusena ulatub busside järjekord Paksu Margareeta juurest Vene kultuurikeskuseni.
Aga teha pole midagi - Tallinna linn pareerib: «Mere puiesteel ei tohi ükski turismibuss parkida. Munitsipaalpolitsei on tõhustanud kruiisilaevade tipp-päevadel järelevalvet Mere puiesteel, aga eurodirektiivist tulenevalt ei saa nad välismaa bussijuhte trahvida, vaid ainult hoiatada. Transpordiamet on teavitanud probleemist politseid.»
Falgi teel on bussid aga suisa kolmes reas.
/nginx/o/2016/06/13/5506983t1h6fa9.jpg)
Aga mis saab siis, kui huvireisijad on edukalt vanalinna jõudnud? Juhtub see, et ummik jätkub, kuna lisaks kruiisilaevadega saabunud turistidele külastavad pealinna ka kõikvõimalike muude liiklusvahenditega saabunud inimesed. Mitme giidi hinnangul ei kannata vanalinn nii suuri masse enam lihtsalt välja - inimesed ei mahu majade ja remondis olevate tänavalõikude vahele ära. Lahendus võiks olla suurte kruiisilaevade saabumise koordineerimine ja hajutamine.
Õnneks või kahjuks on järgmisel aastal oodata selleaastase 275 kruiisilaeva ja 460 000 turisti asemel üle 300 laeva ja poole miljoni reisija.
Kuna märkimisväärne osa Tallinna külastavatest turistidest on elu nautivad pensionärid, kes pole ilmselgelt oma esimeses nooruses, heidavad giidid linnale ette ka seda, et mitmed paigad on eluohtlikult kehva tänavakattega. Näiteks Taani kuninga aiast algava Lühikese jala trepiastmed on kohati täiesti suvalise kõrgusega või lihtsalt viltu. Ja kui siia lisada veel proua, kelle ratastooli rattad munakivide vahel olevatesse aukudesse takerdusid, ei hakka sellise idaeuroopaliku olelusvõitluse pärast mitte piinlik, lihtsalt kurb.
Tõsi, vähemalt all-linnas peaks olukord paranema: «Tänavate ja väljakute renoveerimistööde käigus tagatakse parem liikumisvõimalus liikumisraskustega inimestele nagu ratastoolis liikujad ja lapsekäruga liikujad. Näiteks Harju tänav muudeti samatasapinnaliseks. Praegu on käimas Viru tänava renoveerimistööd, mille tulemusel muutub kogu tänav samatasapinnaliseks,» lubab Tallinn.
Kui meie külalised on kõige eelkirjeldatuga hakkama saanud, tekkib varem või hiljem soov külastada teatud asutust. Avalikke käimlaid on Tallinna koduleheküljel asuva kaardi järgi vanalinna piirkonnas täpselt kaheksa ning suveks lisati neile viis ajutist käimlat. Kui kruiisituristid tahaksid korraga avalikku tualettruumi kasutada, oleks järjekorras kaugelt üle 500 inimese.
DMC Estonia tuurioperaatori Mariette Vilgo sõnul on probleem väga suur ning kestnud juba aastaid. Kuna muud varianti pole, kasutavad turistid restoranide või suveniiripoodide tualette. Tallinna linna hinnangul ongi see ainuõige lahendus - avalikud tualetid on nende teatel olemas kõikides muuseumides ja söögikohtades. Et vanalinna õhus pole turistide kohalolu haista, tuleb linna töö oma õlule võtnud eraettevõtjate ees tänutäheks kaabut kergitada.
Lõpetuseks ei saa mainimata jätta ka seda, et Kadriorgu väisavad külalised peavad bussist muuseumi ja tagasi jõudmiseks tegema kokku kilomeetrise jalutuskäigu, sest busse kunstimuuseumide juurde ei lubata. Miks pidi ameerika härrasmees bussist kiiresti tänavale kobima, sest ta lasti õue muuseumile lähemal, seal kus ei tohi? Ehk üldistagem - miks koheldakse turiste kui vaenlasi ja mitte sõpru, kes üritavad elu eest siia oma raha jätta…? Miks?