Kohus mõistis Pentuse ja Roode Autorollo kriminaalasjas kogu ulatuses süüdi
Lisatud Väino Pentuse esindaja kommentaar

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Harju maakohus mõistis Väino Pentuse ja Siim Roode Autorollo kriminaalasjas süüdi kõigis neile süüks pandud episoodides ning mõistis Pentusele tingimisi vangistuse ja Roodele rahalise karistuse.

Kui Siim Roode oli kohtuotsuse kuulutamisel kohal, siis Väino Pentus täna Harju maakohtusse ei ilmunud.

Väino Pentuse kaitsja büroo vandeadvokaat Kedli Anvelti sõnul ei saanud Pentus täna toimunud kohtuistungist osa võtta ning tema osavõtt ei olnud kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt ka kohustuslik.

Kohus mõistis täna Pentuse süüdi OÜ Autorollo maksejõuetuse tekitamises, maksevõime olulises vähendamises ja püsiva maksejõuetuse süvendamises, raamatupidamiskohustuse rikkumises, võltsdokumendi kasutamises ja omastamises ning karistas teda tingimisi kahe aasta pikkuse vangistusega kolmeaastase katseajaga.  

2010. aastal ettevõtte sisulise juhtimise üle võtnud Siim Roodele mõistis kohus OÜ Autorollo maksejõuetuse põhjustamise ja dokumendi võltsimise eest rahalise karistuse 7644 eurot.

Roode ütles pärast kohtuotsuse väljakuulutamist Postimehele, et tema oma süüd jätkuvalt ei tunnista ning kavatseb otsuse kindlasti edasi kaevata. «Mind süüdistatakse kuriteos, mille toimepanemise eest on karistus ette nähtud äriühingu juhatuse liikmele, ja mina ei ole juhatuse liige,» kommenteeris Roode.

Väino Pentuse esindaja ütles tehtud avalduses Postimehele, et kindlasti ei saa nõustuda täna kohtualuse suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsusega.

«Kaitse soovib esmalt kindlasti näha kohtuotsuse põhjendusi. Pärast kohtuotsuse põhjendusega tutvumist otsustame edasise tegevuse, seal hulgas apellatsioonkaebuse esitamise. Apellatsiooni esitamine sõltub muuhulgas aga ka sellest, kas Väino Pentusel on tervist ja valmisolekut kohtuteed jätkata,» kommenteeris Kedli Anvelt.

Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Maria Entsiku sõnul on prokuratuur tänase otsusega igati rahul. Kogu protsessile tagasi vaadates nentis prokurör, et asja menetlemise muutis keeruliseks selle maht.

«Samuti on alati raske menetleda kriminaalasja, mille kohta laekub prokuratuurile teade aastaid pärast väidetavat kuriteosündmust. Tõendite kogumine pika ajavahemiku järel on alati keerulisem kui vahetult pärast sündmuse toimumist,» lisas Entsik.

Just seetõttu ongi prokuratuur tema sõnul rahul, et hoolimata kõigist asjaoludest suudeti kohtueelse menetlusega leida Pentuse ja Roode süüdimõistmiseks piisavalt tõendeid.

«Mis puudutab mõistetud karistusi, siis need on mõnevõrra leebemad sellest, mis prokuratuur küsis. Seetõttu kujundab prokuratuur lõpliku seisukoha edasikaebamise osas pärast kohtu motiveeritud otsusega tutvumist,» lisas Entsik.  

Tänasele kohtuotsusele saab esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsusega tutvumisest. Kohus avalikustas täna otsuse resolutiivosa, motiveeritud kohtuotsusega saab tutvuda alates 7. juulist.

Süüd ei tunnistanud

Kohtu all olev Siim Roode eitas aprillis oma viimases sõnas süütegude toimepanemist. Teine kohtualune, Väino Pentus hoopistükkis loobus viimasest sõnast.

Kohtuvaidlustes nõudsid Pentuse kaitsja vandeadvokaat Marko Kairjak ning Roode kaitsja vandeadvokaat Natalia Lausmaa oma kaitsealuste õigeksmõistmist.

Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokuröri Maria Entsiku hinnangul oli aga Pentuse süü maksejõuetuse tekitamises, raamatupidamiskohustuse rikkumises, võltsitud dokumendi kasutamises ja omastamises tõendatud.

Prokurör sõnas kohtuprotsessi lõppjärgus, et selle kõige eest peaks Pentus kandma kahe aasta ja seitsme kuu pikkust tingimisi vangistust viieaastase katseajaga. Tingimisi karistust nõudes arvestas prokurör asjaoluga, et kuritegude toimepanemisest on möödunud juba pikk aeg.

Siim Roodele nõudis prokurör maksejõuetuse põhjustamise ja dokumendi võltsimise eest rahalist karistust 500 päevamäära ulatuses, mis Roode puhul teeb 12 740 eurot. Lisakaristusena nõudis süüdistaja Roodele ettevõtluskeeldu neljaks aastaks.

Menetluskulud tuleks prokuröri hinnangul jätta süüaluste kanda, mis tähendab, et Pentusel tuleks tasuda 5555,5 eurot ja Roodel 1878 eurot. Samuti toetas süüdistaja pankrotihaldurite poolt Pentuse vastu esitatud tsiviilhagi.

Mullu detsembri alguses Harju maakohtus toimunud istungil keeldusid Pentus ja Roode ütluste andmisest.

Süüdistuse sisu

Roodet ja Pentust süüdistatakse ettevõtte maksevõime olulises vähenemises ja püsiva maksejõuetuse süvendamises ning võltsitud dokumentide kasutamises ning Pentusele on esitatud süüdistus ka raamatupidamiskohustuse rikkumises ja omastamises.

Pentus oli alates 28. juulist 2008 OÜ Autorollo ainuosanik ja juhatuse liige ning 26. aprillil 2010 sai ettevõtte ainuomanikuks ja sisuliseks juhiks Roode.

Süüdistuse kohaselt oli omanikuvahetuse ajaks ettevõtte majanduslik olukord väga halb ning Roode korraldas koos Pentusega vara väljaviimise ettevõttest, et vältida vara müüki võlausaldajate nõuete katteks ja vabastada Pentus võlgade isiklikust käendusest. Peamiselt puudutasid need tehingud nelja veoki ja 11 haagise väljaviimist OÜ Autorollo põhivara hulgast.

Süüdistuse kohaselt kaotas OÜ Autorollo omandiõiguse varale väärtusega vähemalt 2,36 miljonit krooni, kuid vabanes kohustustest ainult 0,88 miljoni ulatuses. Seega tekitasid Pentus ja Roode ettevõttele ligi 1,5 miljonit krooni ehk 94 000 eurot kahju.

Samuti kasutasid Roode ja endise välisministri Keit Pentus-Rosimannuse isa Väino Pentus süüdistuse kohaselt OÜ Autorollo raamatupidamises võltsitud laenulepinguid, et katta näiliselt kassapuudujääki ja vabastada Pentus võimalikest tsiviilõiguslikest nõuetest.

Pentusele esitati süüdistus ka ettevõttele kuulunud sõiduauto Ford Tourneo müügist saadud raha omastamises ning raamatupidamiskohustuse rikkumises. Nimelt oli OÜ Autorollo raamatupidamine eksperdi hinnangul korraldatud ebausaldusväärselt ning seetõttu oli oluliselt raskendatud ülevaate saamine ettevõtte varalisest seisust aastail 2009–2010.

Kriminaalasja kohtueelse uurimise viis läbi keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo ja menetlust juhtis Põhja ringkonnaprokuratuur.

Tagasi üles