Lähis-Ida konfliktikollete keerukus peegeldab omamoodi meie ajastut, kus ühelt poolt on soov esitada infot võimalikult lihtsalt, samas aga ülesanded ise muutuvad üha keerukamaks.
Hanna-Hulda Reinkort: viimane aeg terrorismile virtuaalmaailmas hoop anda (3)
16. juuni 2016, 09:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Terrorism liigub oma olemuselt primitiivsuse poole, pole vaja mingit sõjaväge, piisab vaid ühest inimesest, kes on valmis relvaga tänavale minema, et tekitada palju hirmu.
Teiselt poolt iseloomustab praegusi kriise osaliste paljusus, kus iga rakuke moodustab konflikti olemusest killukese. Süüria on selle ehtsaim näide, kus ühel pool on äärmuslased nagu ISIS ja al-Nusra Rinne, teisel režiimiväed koos Assadiga ja siis veel n-ö mõõdukas opositsioon. Lisaks on oma roll mängida Iraanil, Hezbollah’ šiialiikumisel ja Venemaal, kes toetavad Assadi vägesid. Opositsiooni selja taga seisvatel Türgil, Saudi Araabial ja Ameerika Ühendriikidel pole aga senini täit selgust, kui mõõdukad nende liitlased tegelikult on, sest opositsioon on ülimalt killustunud.
Kui Euroopast vaadatuna hakkab siht silme ees juba hägustuma ja konflikt Süürias paistab harutamatu sasipuntrana, siis lootsin, et lähemal ehk Süüriaga piirnevas Jordaanias inimestega rääkides hakkab udu äkki hajuma. Vahetumad olid nende arvamused kindlasti, aga mitte lihtsamad. Vastusena küsimusele, mis lahendaks nende arvates konflikti Süürias, sain seinast seina ettepanekuid: kõrvaldada Assad, jätta Assad võimule, vaja on saavutada poliitiline kokkulepe jne. ISISe võitu ei soovinud keegi, ei ärimehed, sõjaväelased, taksojuhid, põgenikud, analüütikud ega kohalik imaam.
Seega asub lahinguväli võitluses radikaliseerumisega mujal. Nagu ütles teisipäeval Euroopa Liidu sisevolinik Dmitris Avramopoulos, on selleks internet.
Paralleelselt neti leviku ja info paljususega on terrorism ja ISISe ideoloogia rullunud mööda maailma laiali. Pommid ei plahvata vaid Iraagis ja Afganistanis. Pühapäevase Orlando ööklubi rünnaku kurjategija radikaliseerus ise, istudes oma arvuti taga ja imades endasse äärmusrühmituse propagandat: tundes vastuolu sealse info ja ümbritseva maailmaga ei osanud ta teha muud kui haarata relva.
Info ja allikate paljusus ei pruugi seega viia avarama maailmavaateni, vaid pigem leitakse meediavoost kinnitust oma seisukohtadele ja tõekspidamistele.
Maailmas, kus inimesed ootavad aina rohkem selgemaid vastuseid ja arusaamist, kes hea, kes paha, võimaldab niisugune segane seis populistidel või äärmuslastel meile seda pakkuda. Öelda selge sõnaga, keda peab vihkama ja kes on õiged ja ausad, lahenduse asemel viib see ühiskonna aina sügavama lõhestumiseni.
Segased ajad on toonud palju sõgedaid tegusid, seega maailmaliidritel oleks viimane aeg välja töötada globaalne strateegia, et ISIS ei kaotaks ainult vallutatud füüsilist territooriumi Iraagi ja Süüria pinnal, vaid see toimuks ka virtuaalsel sõjatandril.