Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juhi Andres Anvelti hinnangul on sotsiaaldemokraatide reitingu tõusu taga viimastel kuudel näeb Anvelt sotside julgust välja öelda oma kindlad seisukohad selles osas, millist Eestit erakond näha tahab.
Anvelt: sotsid on kapist välja tulnud (1)
17. juuni 2016, 13:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mõneti oleme kapist välja tulnud ehk näitame konkreetselt, millised on meie eesmärgid ja mida me soovime. Meie räägime tulevikust ja loodan, et seda nähakse aina rohkem,» ütles Anvelt.
Keskerakonna reitingu languse taga on Anvelti hinnangul partei siseheitlused, mille arvelt on aga kasu lõiganud Reformierakond.
«Keskerakonnas näeme reaalselt võbelemist, käib kohutav võimuvõitlus ning erakond on liikumas punkti, kus tuleb otsustada, mis saama hakkab. Ja seetõttu on inimesed kõhklevad. Eks kui poksiringis käib kaklus, siis kõrvaltvaatajad enne jõujoonte selgumist väga suuri panuseid teha ei soovi,» rääkis Anvelt BNSile.
Reformierakond on aga Anvelti sõnul sellest võitnud. «Eks viimased kümme aastat on toimunud Reformierakonna ja Keskerakonna vastandumine,» märkis Anvelt.
Vabaerakonna languse taga näeb Anvelt tõsiasja, et erakond ei kipugi olema enam nii vaba. «On tekkinud küsimused, kes on konservatiivid, kes liberaalid, kas ollakse poliitilisest tammist veidi vasakul või paremal. Vabaerakond ise küll väidab, et nad asetsevad paremal, aga samas on olnud algatusi, mille põhjal on seda raske väita,» ütles Anvelt.
Tema sõnul soovivad inimesed igalt erakonnalt lõpuks ka konkreetseid tegusid. «Kui ma ostan külmiku, siis ma tahan, et see töötab, mitte ei huvitu sellest, kuidas manuaalis selle töötamine kirjeldatud on,» lisas Anvelt.
Eelolev suvi möödub Anvelti hinnangul presidendivalimiste tähe all, millest võivad kooruda välja ka uued poliitilised jõujooned. «Eks suve lõpus paistab, milline koalitsioon jätkab,» märkis Anvelt.
Simson: järgmises küsitluses kajastub Repsi valimine presidendikandidaadiks
Kommenteerides Keskerakonna populaarsuse väikest langust avaldas riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson arvamust, et järgmises küsitluses kajastub Mailis Repsi presidendikandidaadiks saamise positiivne mõju.
Järgmistes uuringutes peaks selle mõju välja paistma, kommenteeris Simson EMOR-i värsket uuringut, mille kohaselt on Keskerakonna reiting langenud ühe protsendipunkti võrra 22lt 21le. «Väike kõikumine võib olla põhjustatud millest iganes ja järgmises uuringus võib selgemalt paista positiivne mõju, mis tuleneb sellest, et Reps valiti meie presidendikandidaadiks ja ta on praegu ikka ainuke kandidaat, kelle puhul on kindlust, et ta on ka riigikogus esindatud ja toetatud.»
«Mulle pigem tundub, et sellel nädalal pole juhtunud midagi, mis Reformierakonna toetust tõstnud oleks. Liikudes Eestis ringi ju näeb, et Reformierakonnal on mitu miinust. Läbisurutud haldusreform on väljaspool Tallinna sügavalt ebapopulaarne ja teine miinus on see, et inimesed ei mõista Reformierakonna otsustamatust,» sõnas Simson, nentides, et selle erakonna populaarsuse nii suur tõus on hämmastav. «Pigem tundub, et see peaks olema märksa madalam kui aasta tagasi valimistel saadud toetus. Tunnetuslikult see võiks olla nii ja seda tunnetust teine uuring ka kinnitab. Aga selgituse suhtes võiks olla eelis uuringu läbi viinud sotsioloogidel.»
Simson lausus, et tema jaoks on kõige suurem uudis siiski erinevate uuringute tulemuste suur erinevus. «Tõenäoliselt peaks uudise tegema sotsioloogide kommentaaridest, et miks üks näitab päikest ja teine näitab kuud. Iga nädal ilmuvad uued uuringud ja nad pole omavahel üldse korelatsioonis. See annab igale erakonnale võimaluse valida igale erakonnale meelepärane uuring,» sõnas ta.
Nebokat: Reformierakonna toetuse tõusu taga on haldusreform
Reformierakonna peasekretäri Reimo Nebokati hinnangul on Reformierakonna populaarsuse tõusu taga võimuliidu ühtne tegutsemine haldusreformi vastuvõtmisel.
«Inimestele läks korda valitsuskoalitsiooni ühtne tegutsemine haldusreformi seaduse vastuvõtmisel. Seadus, mis ligi 20 aastat oli teravate vaidluste objektiks, suudeti koos Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga (SDE) kokkulepitud ajaks vastu võtta,» sõnas Nebokat BNS-ile. «On olnud töine kevad ning suured ja oodatud asjad saavad tehtud. Meie julgeoleku huvides on fundamentaalse tähtsusega järjepidev töö liitlaste kohaloleku suurendamisel ja Eesti julgeoleku tagamisel,» lisas ta.
Kommenteerides Keskerakonna toetuse langust ühe protsendipunkti võrra tõdes Nebokat, et see on statistilise vea piiril. «Keskerakonna toetuse langus ei ole märkimisväärne. Juhtiva opositsioonijõu toetus püsib suhteliselt kõrge seni, kuniks [Edgar] Savisaar jätkab erakonna juhina,» sõnas ta.
Karus: IRLil pole põhjust tehtu pärast häbeneda
«Kuigi reiting on madal, ei ole meil põhjust tehtud töö pärast häbeneda,» ütles Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) peasekretär Kert Karus BNSile. Ta tõi näiteks riigikogus äsja vastu võetud perehüvitiste seaduse ning sellega loodava elatisabifond.
«Elatisabifondi loomine on olnud meie erakonna initsiatiiv aastast 2003,» sõnas Karus. Ka sõnas ta, et IRL on olnud haldusreformi käivitamise juures võtmepositsioonil.
«Nende otsuste mõju ei avaldu ei selles ega järgmises reitingus, kuid on oluline, kui tahame, et lapsed ei kasvaks vaesuses ning elu Eestis eksisteeriks lisaks Tallinnale ka maapiirkondades. Eesti ees seisvad suurimad väljakutsed on rahvastiku kahanemine ja majanduse konkurentsivõime taastamine, millega me ka tegeleme,» sõnas Karus.
Helme sõnul on Reformierakonda tõstnud popid presidendikandidaadid
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) aseesimehe Martin Helme hinnangul tuleneb Reformierakonna populaarsuse oluline tõus võimalike presidendikandidaatide populaarsusest, aga Vabaerakonna langus nende avalikkuse ette jõudnud sisetülidest.
«Arvan, et Reformierakond on olnud suhteliselt positiivselt pildis enda presidendikandidaatidega ja nii, et ebapopulaarset [peaminister Taavi] Rõivast pole näha olnud. Ja mõnedki nende presidendikandidaadid on suhteliselt populaarsed,» kommenteeris Helme BNS-ile Reformierakonna populaarsuse tõusu 23-lt 27-le protsendile.
«Ja valitsusel pole ka viimasel ajal ühtegi suurt pahandust olnud, pigem vastupidi, saavad siin kiidelda mingite suurte seaduste vastuvõtmisega, nagu näiteks haldusrefomi seadus. Ma küll pole kindel, et see on üldiselt populaarne, aga ju see saadab kõhklevale elemendile signaali, et Reformierakond on millegagi hakkama saanud,» sõnas Helme.
«Mingi hulk valijaid on ilma kindla eelistuseta, nad liiguvad ühe erakonna tagant teise taha vastavalt mingitele päevapoliitilistele olukordadele, ma arvan, et sealt on nende tõus tulnud,» lisas Helme.
Kommenteerides Vabaerakonna populaarsuse langust 15-lt protsendilt 11-le, pidas Helme selle põhjuseks erakonna sisetülisid. «Nende populaarsus langes sisetülide eelse negatiivse fooni tõttu ja ka seepärast, et millegi muuga pole nad üldse pildis olnud,» lausus EKRE aseesimees.
EKRE populaarsuse väikese tõusu kohta ütles Helme, et «meie oleme seal, kus me juba mõnda aega olnud oleme».
Haukanõmm: reitingu languse võis tuua vastasseis esimehe valimistel
Vabaerakonna aseesimees Monika Haukanõmm tõi oma erakonna reitingu langust kommenteerides võimalike põhjustena esile hiljutist esimehe valimistega tekkinud vastasseisu ja teisalt erakonna sõnumite ebaselgust.
«Meil oli esimehe valimine, juhatuse valimine ja võib-olla meedias tekkinud diskussioon selle kõige ümber mõjutas,» rääkis Haukanõmm BNSile.
Vabaerakonna üldkoosolek valis 5. juunil esimeheks tagasi senise liidri Andres Herkeli, kuid viimasele esitas väljakutse Jaanus Ojangu, kes kogus Herkeli 117 hääle vastu 80 häält.
Vabaerakonna toetus kahanes uuringufirma TNS Emor BNSi tellimusel läbi viidud erakondade toetuse uuringu kohaselt veerandi võrra, langedes 15 protsendilt 11 protsendi peale.
«Eks sellised kõikumised võivad olla uuele, suhteliselt väiksele erakonnale olulisemad kui vanematele ja suurematele erakondadele,» märkis Haukanõmm. «Aga ega me seda väga traagiliselt ei võta,» lisas Vabaerakonna aseesimees.
Haukanõmm lubas, et Vabaerakond tugevdab tööd oma sõnumitega. «Millegipärast on jäänud mulje, et Vabaerakonnal ei ole sõnumit - tegelikult see päris nii ei ole. Aga kindlasti me peame oma kommunikatsiooni ja sõnumeid parandama ja neid selgemalt välja ütlema. See on kindlasti üks teema, millega edasi minna,» rääkis Haukanõmm.
Lisaks võib valijates pettumust tekitada ka see, et muutused poliitika tegemises, mida Vabaerakond lubas, on aeglased tulema, möönis Haukanõmm.
«Algusest peale, kui me tulime, oli meie seisukoht, et poliitikas tuleb teha muutusi ja see peab olema läbipaistev ja aus - kõik see tähendab seda, et me oleme lati hästi kõrgele seadnud,» rääkias Haukanõmm.
«Kindlasti selle poliitika muutused ei toimu väga kiiresti, mis tähendab, et inimesed võib-olla ootavad, et need muutused oleksid kiiremad,» lisas ta.
Vabaerakonna juhatus koguneb juuni lõpus, kus teema kindlasti jutuks võetakse, lisas erakonna aseesimees.
Eesti populaarseim partei oli juunis Reformierakond, mida toetas uuringufirma TNS Emor BNSi tellimusel läbi viidud erakondade toetuse uuringu kohaselt 27 protsenti küsitletutest.
Reformierakonnale järgnes 21 protsendiga Keskerakond, 17 protsendiga Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE), 14 protsendiga Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), 11 protsendiga Vabaerakond ning 6 protsendiga Isamaa ja Res Publica Liit (IRL).
Võrreldes aprillis läbi viidud TNS Emori küsitlusega kasvas Reformierakonna toetus neli protsendipunkti, Keskerakonna toetus kahanes ühe protsendipunkti, SDE toetus tõusis ühe protsendipunkti, EKRE toetus tõusis samuti ühe protsendipunkti, Vabaerakonna toetus kahanes neli protsendipunkti ja IRLi toetus ühe protsendipunkti.